tuleviku raamatukoguhoidjale vajalikud kompetentsid

Viimases Põhjamaade erialaajakirjas Scandinavian Public Library Quarterly on juttu tuleviku raamatukoguhoidjale olulistest teadmistest ja oskustest: Future competence needs in public libraries.
Taaskord see, millest viimasel ajal räägitakse järjest enam, et raamatukogud vajavad juhte, kes on pidevalt valmis ümber orienteeruma ja kohanduma muutuste ja arengutega, mis toimuvad ühiskonnas ning oskama neid ellu viia ja realiseerida oma organisatsioonis. Raamatukogud vajavad töötajaid, kes tahavad kaasa minna muutustega, tunnevad projekti- ja meeskonnatööd ning on valmis sellesse panustama. Nii juhid kui alluvad ühtmoodi vajavad nn metaoskusi oma tööga paremaks toimetulekuks - see on valmidus pidevalt õppida, ümberkujundada, ümbritsevaga suhestuda, dialoogis olla ja tähendust otsida. Ühiskonna ja olude muutudes tuleb ka raamatukogul ja raamatukoguhoidjal muutuda.

veeb ja sõnavabadus

Tänases Postimehes on pikem artikkel Kristjan Korjuselt "Sõda sõnavabaduse üle", mis käsitleb Wikileaksi tegevust ja seonduvat.
"... 29. oktoobril ilmus Ameerika ajalehes Chicago Tribune artikkel «Miks on Julian Assange ikka elus?», kus avaldatakse pahameelt, et Ameerika ei käitu oma vaenlasega piisavalt konkreetselt. Selline suhtumine on saanud normiks. Lisaks on propagandasse kaasatud kuulsaid inimesi. Näiteks Hillary Clinton on korduvalt rõhutanud, et Ameerika kodanike huvides on vaja Wikileaks hävitada. Seesugused väljaütlemised levivad kiirelt üle kogu läänemaailma."
"... Seaduse põhieesmärk on internetipiraatluse tõkestamine, kuid uus raamistik nõuab ka rahvusvahelise sõltumatu organisatsiooni loomist, kellel oleks vajadusel (näiteks terrorismi või piraatluse tõkestamiseks) ligipääs kõikidele turvaprotokollidele, mis tähendab, et tahetakse luua silma, mille eest ei jääks saladusse mitte miski – ei e-kirjad ega pangatehingud. Seejuures on näiteks «terrorismi» mõistet võimalik riigivõimule sobivalt või laialt defineerida."

Samal teemal veel lisaks 2. detsembri Eesti Ekspressist Andrei Hvostovi "Wikileaksi terroristlik löök".
Arutelud on pinevad :)

Elavast raamatukogust

Tänasel sügisseminaril rääkisime TÜ VKA raamatukogundus ja infokeskkonnad eriala üliõpilastega elavast raamatukogust. Kuna ma sel teemal siin veel kirjutanud ei olegi, aga põhjust oleks - siis postitan oma mõned tänased slaidid.

Ideest ja tegemistest lähemalt saab lugeda Human Library veebilehelt. Minu arvates on see ettevõtmine, mida ka Eesti raamatukogudes rakendada võiks. Muuhulgas väikese irooniaga öeldes: kui trükitud teavikute jms hankimiseks raha napib, loeme siis inimraamatuid! ;)

Elav raamatukogu

View more presentations from Mai Poldaas.

Eesti raamatukogude veebikajastus

Heameel on tõdeda, et Eesti raamatukogude ja nende tegevuse veebist leitavus on viimasel ajal järjest paremaks läinud. Just rahvaraamatukogud, sh väiksemad on palju nähtavamad. Blogi pidamine ei nõua erilisi spetsiaalseid oskusi, kuna ongi ennekõike mõeldud tavakasutaja tasandil hakkama saamiseks. Ise hakkama saamine ongi, mis väiksema raamatukogu puhul loeb, kuna tugiisikut keerulisema süsteemi korral ei ole alati käepärast.
Mitmel keskraamatukogul on kas blogi või mitu temaatilist blogi (vt näiteks Tartu Linnaraamatukogu kirjandusveebist leitavad erinevad blogid). Maakondadest paistavad väiksemate raamatukogude blogidega silma esimesena Raplamaa ja üha enam Pärnumaa, kuid näiteid on järjest rohkem mujalgi. (Mitte täieliku, kuid osalise ülevaate leiab näiteks blog.tr.ee kataloogi vahendusel.)

Suuremad raamatukogud on leitavad ka sotsiaalvõrgustikest, peamiselt Facebookist. Ühed aktiivsemad ja regulaarselt neil toimuvast teavitajad on Tallinna Keskraamatukogu ja Tartu Linnaraamatukogu, kuid esindatud on samuti Pärnu ja Viljandi linnaraamatukogud. Akadeemilistest on leitavad suuremate ülikoolide raamatukogud ja rahvusraamatukogu. Viimased tunduvad teenust siiski testima vms, kuna reaalset regulaarset tegevust veel ei toimu. Samuti on proovijaid väiksemate, näiteks Harjumaa raamatukogude hulgas.

e-sisu Eestis

Tänases Eesti Päevalehes kirjutab Andrei Korobeinik, et Eesti E-riik on jäänud loorbereile puhkama. Autoriga rohkem kui nõus ja oma tõrvatilk on meepotis alati manu olnud, kuna infosisu kättesaadavaks tegemine, sh mäluasutuste kogude osa on selles kontseptsioonis väga marginaalne (et mitte öelda olematu) olnud. Ainuüksi nägemus, et masin ja juhe kooli ning raamatukokku ettevõtmist palju ja pikalt edasi ei vii.