blogijate rollist Venemaal

Tänasest Eesti Päevalehest on lugeda huvitav intervjuu: Julia Latõnina: kumb jääb peale, kas Putini režiim või internet? Mõned katked:
"Meil on juhtunud väga kummaline lugu: on murtud riigi monopol uudistele. Selle murdis internet."
"Peale selle on internet muutunud kohaks, kus tegeldakse uurimisega, sellega, mida me teame kui uurivat ajakirjandust."
"...Sellepärast, et ühel hetkel kasvab kvantiteet üle kvaliteediks. Põhjus on puhtalt selles, et interneti levik on ületanud kriitilise piiri. Oli vaja suurt kasutajate hulka."
"...Vabadust jääb avalikus elus pidevalt vähemaks, aga üha rohkem on internetti ja inimesi internetis."
"Venemaal ei ole endiselt ohutu ajakirjanikuna töötada, sest sa lihtsalt ei tea kunagi ette, mis kellelegi pähe võib lüüa. Kuid Venemaal pole üldse ohutu olla ei kodanik, ärimees ega kas või ettekandja või koristaja! Kui sa oled ärimees, võidakse sult äri ära võtta, kui sa oled koristaja, siis võidakse sulle lihtsalt millegagi vastu pead anda jne. Ma ei ülehindaks Venemaa ajakirjaniku elukutse ohtlikkust."

raamatukogu tulevikust

Huvitav tähelepanek ajakirja Forbes poolt USA teadusraamatukogude kohta: Libraries Are Showing the Way for Everyone. Association of Research Libraries (ARL) koostas tulevikustsenaariumi ARL 2030 Scenarios: A User's Guide for Research Libraries, milles üritatakse välja pakkuda toimetamisjuhiseid, kuid neis ei olda kindlad, et sel ajal teenust pakkuv organisatsioon just kindlapeale on raamatukogu.

"In fact, all kinds of organizations and businesses can use the study in this way: inserting themselves into the stories and asking themselves: do “we” still work? That is, is our value proposition, our business model, our resource or alliance base, still valid? Do our success recipes still apply? If not, what are the necessary new ways to be valuable and to engage with consumers and stakeholders? What would we need to do—how would we need to innovate to transform our organization such that it creates value for future users—given the overwhelmingly powerful external dynamics redefining our operating environment?"

e-uudiseid :)

Nagu eelmise postituse loostki lugeda saab, siis ameeriklasi rahamured teavikute digiteerimisel niiviisi ei kummita kui Euroopas. Näiteks eile digiteeriti Kalifornia Digitaalraamatukogu teavikute massdigiteerimise käigus kolme miljones köide! Ümmarguse numbri tähistamiseks tehti ka spetsiaalne väljavõte oma lemmikväljaannetest nende 3 miljoni hulgas.

Robert Darntoni hiljutisi mõtteid Ühendriikide ühise digitaalraamatukogu loomisest A Library Without Walls The New York Review of Books blogi vahendusel.

"At Harvard, we have conducted a preliminary survey of the projects underway in other nations. We have even located an incipient NDL in Mongolia. The Dutch are now digitizing every Dutch book, pamphlet, and newspaper produced from 1470 to the present. President Sarkozy of France announced last November that he would make €750 million available to digitize the nation’s cultural “patrimony.” And the Japanese Diet voted for a two-year, 12.6 billion yen crash program to digitize their entire national library. If the Netherlands, France, and Japan can do it, why can’t the United States?"

Põnev info kultuurilooliste fotode kättesaadavaks tegemise vallast: Fotopeedia teeb kättesaadavaks Fotopedia Heritage kogu, mis kujutab endast koostööd fotohuviliste ja UNESCO World Heritage Centre vahel. Lisaks veebikeskkonnale tehakse 25 tuhandest UNESCO Maailma Kultuuripärandi nimekirja kuuluvast kohast pildid vabalt juurdepääsetavaks ka iPad, iPhone ja iPod Touch' kasutajatele.

ResourceShelf kirjutas mõned päevad tagasi peagi saabuvast võimalusest e-raamatute laenutamise kohta: Coming to the Kindle Before End of 2010: Lend Books to Others (With Restrictions of Course). Kindle'i omajad saavad hakata e-raamatuid ka müüjalt laenutama. Samuti plaanitakse oma raamatuid hakata kättesaadavaks tegema teistegi seadmete vahendusel, mitte vaid 'oma' Kindle'ga! Laenutamist plaanib ka Barnes & Noble enda Nook'i vahendusel.

Veebimaterjalide arhiveerimisest

Hea kolleeg Karin TLÜst tutvus käesoleva blogiga ja arvas, et järgnev materjal võiks siia sobida: eelmise nädala The Economist'ist pärinev artikkel National libraries start to preserve the web, but cannot save everything.

"[...]Adam Farquhar, in charge of digital projects for the British Library, points out that the world has in some ways a better record of the beginning of the 20th century than of the beginning of the 21st."

"[...]In 2003 eleven national libraries and the Internet Archive launched a project to preserve “born-digital” information: the kind that has never existed as anything but digitally. Called the International Internet Preservation Consortium (IIPC), it now includes 39 large institutional libraries. But the task is impossible. One reason is the sheer amount of data on the web. The groups have already collected several petabytes of data (a petabyte can hold roughly 10 trillion copies of this article)."

"[...]The daily death of countless websites has brought a new sense of urgency—and forced libraries to adapt culturally as well. Past practice was to tag every new document as it arrived. Now precision must be sacrificed to scale and speed. The task started before standards, goals or budgets are set. And they may yet change. Just like many websites, libraries will be stuck in what is known as “permanent beta”.

Tekst on ise kõnekas ja artikli järel olevad kommentaarid ka täiendavad seda. Niipalju vaid lisaks veel omalt poolt, et artikli pealkiri on natuke desinformeeriv, kuna rahvusraamatukogud on juba ammu veebiressursside talletamisega alustanud (sh Eesti Rahvusraamatukogu), iseasi - mis mahus. Kuna kõike talletada ei saa (ja kas peakski?), raha ei ole jms.

Google avaldab Surnumere kirjarullid

Põnev uudis Novaatori vahendusel: Google avaldab Surnumere kirjarullid.
"Surnumere kirjarullid on maailma ühed kõige tähtsamad, salapärasemad ja äärmiselt piiratud ligipääsuga muistsed tekstid, kuid varsti saab igaüks neid guugeldada."

Hea näide sellest, kus küsimusele digiteerida või mitte, pole kahtlustki jaatavas vastuses :)

Raamatukogupäevad algamas

20.-30. oktoober toimuvad Eestis iga-aastased raamatukogupäevad. Kooskõlas selleaastase Lugemisaastaga on päevade teemaks "Jah lugemisele!" - ürituste lähema kavaga on võimalik tutvuda ERÜ kodulehe vahendusel.

8.-14. novembril toimub aga Põhjamaade raamatukogunädal "Maagiline Põhjala", mille raames toimub üritusi ka Eesti raamatukogudes ja mille kohta lähemalt saab lugeda ettevõtmise kodulehelt.

Turundamine sotsiaalse meedia vahendusel

Tänasest Postimehest saab lugeda uuringutulemustest, mille järgi 78 protsenti firmadest kasutab turunduses sotsiaalmeediat. "Internetiturunduse agentuur DreamGrow korraldas augustis läbi sotsiaalse meedia uuringu, millest selgus, et üllatavalt paljud tegelevad lisaks tavakanalites turundamisele veel ka sotsiaalses meedias." - Tea, kas see ikka on üllatav, kui panna tähele, palju sellest meedias või eravestlusteski juttu tehakse :) Iseasi on omamoodi Facebooki buum Eestis sel aastal! (Mille juures omakorda on tore, et see ka Eesti suuremad raamatukogud jt mäluasutusedki on kaasanud :))