Miks sinna raamatukogunduse ja infoteaduse eriala tudengitega minna on, et Soomes on raamatukogude staatus ja imidž ühiskonnas hoopis midagi muud kui Eestis. Raamatukogude külastatavus on sage ja teavikute laenutuste arv kõrge. Soomlased loevad jätkuvalt palju, kuigi suurele laenutuste arvule aitavad kaasa ka muusika (cd-d) ja filmide (dvd-d) laenutused. Mõnel pool on võimalus kunstigi laenutada. Palju toimub erinevaid üritusi.
Fotol on TÜ VKA RIT tudengid külastamas Lapua linnaraamatukogu, mis on osa väikelinna kultuurikeskusest Vana Pauk.17.-20. september 2008 külastasime õppereisi käigus raamatukogusid Helsingis (Kirjasto 10 ja Aralis), Seinäjoel (linnaraamatukogu ja rakenduskõrgkooli raamatukogu), Vaasas (teel Vaasa külastasime Lapua linnaraamatukogu, Vaasas aga sealset ülikooli ja teiste linna kõrgkoolide ühist teadusraamatukogu ja õppimiskeskust Tritonia ning Soome esimest ehk vanimat rahvaraamatukogu - Vaasa linnaraamatukogu) ja Tamperes (linnaraamatukogu peamaja Metsot). Koduteel läksime läbi Ideapargist Lempäälä lähedal ja uudistasime sinna paigutatud raamatuautomaati.
Õppereisi sisu kokkupanemisel olid abiks kolleegid Seinäjoe Rakenduskõrgkoolist.
Fotol üks noor lugeja Tampere linnaraamatukogus. On ju tore, kui saab nii kuulata, kui vaadata-lugeda üheaegselt :)Raamatukogudes huvitasid meid enim pakutavad (uued) teenused ja ruumilahendused. Raamatukogu, kus tunnen end vabalt ja toimetan vastavalt soovile (raamatukogu kui elutuba - Kirjasto 10, siiski veel erand ja mitte juba reegel loe lisa), töö- ja õppimiskeskus (näiteks Tritonia õppimiskeskusse saab oma võtmega minna ka öösel). Raamatukogud ja kultuuriasutused vanades tööstushoonetes (Aralis Helsingis ja Lapua kultuurikeskus). Raamatu kõrval on samatähtsad teised infokandajad ja raamatukogul on oluline roll ka Internetiajastul.
Fotol näide automatiseeritud teavikute tagastusest Vaasa linnaraamatukogus. Koodide järgi läheb õigesti küll :)
Kas see ongi tulevik? Raamatuautomaat Ideapargis. Kasutusstatistika järgi lähiajal siiski veel mitte.
