avalike raamatukogude kriis Suurbritannias

Mõtlemapanevat lugemist The Independentist: eelmisel aastal suleti Ühendkuningriigis 40 avalikku raamatukogu, koondati üksjagu raamatukogutöötajaid. Protsess jätkub 2008...
"Anger at library cuts as ministers admit 40 have closed this year" - kohalike protestidest üle Inglismaa ja mõningate arvamusliidrite arvamusi raamatukogu rollist varemalt ning tänapäeval.
"The Big Question: Does the decline in book lending spell the end for the public library?" - kas ja miks laenatakse tänapäeval vähem? Kas raamatukogu on koht vaid raamatute laenutamiseks? Arvatakse nii ja naa.
"A library's core purpose is to provide access to knowledge," said Guy Daines, director of policy at the Chartered Institute of Library and Information Professionals (Cilip). "In modern society, it is now the case that we get our knowledge from more and more sources and it's right that libraries should provide access to those. They complement books, rather than replace them."
Artikli kokkuvõte:
"Do libraries still have a role in 21st-century Britain?
Yes...
* The number of visits made to libraries has stayed steady over the past three years, even if borrowing has fallen
* People now use libraries for different things, such as internet access and DVD borrowing
* Many libraries are successfully starting reading groups and related events. They do a lot of good work besides book lending
No...
* If someone wants a book, they can buy it much more cheaply than in the past
* Libraries' provision of free access to books was all important in the past. Modern schooling and welfare has made this less important
* They have had increased funding and yet have been unable to attract more people to use their services "

Rasked küsimused ja otsused. Kohati tundub, et ühekülgselt vaadatud. Samas kui taga on poliitiline surve ja jääd alla, siis ei pruugigi muud varianti olla.

infoökoloogiast

Infoökoloogia kui süsteem, mis koosneb inimestest, tegevuspraktikatest, väärtustest ja tehnoloogiatest mingis kindlas keskkonnas. Infoökoloogia puhul ei ole rõhk tehnoloogial, vaid inimtegevustel, mida toetab tehnoloogia.
Raamatukogu on infoökoloogiline süsteem. See on koht, kus asuvad raamatud, ajakirjad, salvestatud muusika, filmid.. ja raamatukoguhoidjad, kes aitavad raamatukogus vajalikku leida ning kasutada. Raamatukogus võivad olla arvutid, nii nagu seal on muinasjututunnid põnnidele või kohad, kus teismelistel on võimalus teha kodutöid ja uurijatel uurimusi. Raamatukogu tegevuse üheks põhiväärtuseks on võimaldada infole juurdepääsu kõigile oma klientidele-külastajatele. See tuumväärtus paneb paika selle, kuidas raamatukoguteenused on korraldatud, sealhulgas selle, mis puudutab tehnoloogiat. Raamatukogu on koht, kus inimesed ja tehnoloogia kohtuvad kummalegi omasel loomupärasel moel, mille määravad raamatukogu vajadused ja väärtused.
Eelnev on refereeritud B. A. Nardi ja V. L. O'Day kirjutisest "Information Ecologies: Using Technology with Heart", mis käsitleb infoökoloogia olemust.
Infoökoloogia tuleb kõneks näiteks kontekstides, kus aetakse segamini prioriteedid ja tähtsustatakse üle tehnoloogiat, mis kunagi ei ole asi iseeneses vaid vahend asjade tegemiseks.

Mäluasutuste, just muuseumide kontekstis on infoökoloogiast eesti keeles kirjutanud põhjaliku ülevaate bioloog ja infoteadlane Kurmo Konsa: "Muuseum infoökoloogilisest vaatekohast" Viljandi Muuseumi aastaraamatus.

vikipeediast

Loe-ja-kirjuta veebist võib arvata mitmeti, minule isiklikult meeldib ta väga.
Järgnevalt viide artiklile viimases Online's "What to Do With Wikipedia", kus infokirjaoskuse rubriigis Vikipeedia olemust-tõsiseltvõetavust lahatakse.
Millest siis ikkagi tuleb, et professionaalid on sealse info kvaliteedi pärast ahastuses, kasutajatele aga sealt saadav teave on täiesti piisav (kasutatavus järjest tõuseb).?

Toon siin ka viite artiklis viidatud videole satiirik Stephen Colbert'i naljast Vikipeedia tõsiseltvõetavuse kohta Comedy Centrali vahendusel. Lõbus lugu!

fotod veebis

Viimases Information Researchi numbris on huvitav ülevaade Inglismaal tehtud uurimusest Flickri kasutamisest ja amatöörfotograafiast "Flickr: a first look at user behaviour in the context of photography as serious leisure". Telefoni teel intervjueeriti 11 aktiivset kasutajat ja uuriti nende kogemusi.
"Results. The affordances of the system affect the satisfactions of hobby photography. Flickr creates moral dilemmas, such as whether to reciprocate comments or tag the photos of others. The system's appeal lies in its moral qualities as much as whether it is easy to use or performs functions efficiently. Flickr draws users into the hobby and so, like the camera club or the magazine, can be linked to the interests of industry. Yet it is too pessimistic to see it as simply a vehicle of consumerist culture; users expressed almost unqualified satisfaction with the system for its direct pleasures and learning opportunities.
Conclusions. The fluid social relations of Flickr potentially free the hobby from the rather restrictive codes and ordering of the photographic club."

raamatukogu 2.0

Veeb 2.0 buum puudutab kõiki, kes veebis teenuseid pakuvad. Ja nii on siis tulnud lisandus 2.0 nende nö praeguste tegemiste järele.
Mõni aeg tagasi on Library Journalis kirjutatud hea artikkel raamatukogu 2.0 olemusest: "Library 2.0: Service for the next-generation library" Michael E. Casey ja Laura C. Savastinuki poolt.
Raamatukogu 2.0-ga on tegemist siis, kui teenused (ükskõik kas virtuaalsed või nö kohapealsed) on raamatukogu kasutajat kaasavad, tema panust/ kaastööd arvestavad.

Aga nagu buumidega ikka, käib kaasas ka palju vahu keerutajaid, kes hea idee ära lörtsivad. John Blyberg oma kirjutises "Library 2.0 Debased" aitab selgitada olulist ning jätab välja selle, mis raamatukogu 2.0 ikkagi ei ole.

Sügisel oli Berkeleys konverents teemal "Building Academic Library 2.0" ja sellest on 70 minutit pikk video YouTubes. Põhiettekanne on Meredith Farkaselt - huvitavad mõtted võimalustest akadeemilises kontekstis, aga mitte ainult.

Digitaalraamatukogu sotsiaalse tarkvara abil

Viimasest D-Lib Magazine'i numbrist saab lugeda võimalustest ja kogemustest digitaalraamatukogu loomiseks avatud lähtekoodiga sotsiaalse tarkvara abil.
E. Mitchell ja K. Gilbertson oma artiklis "Using Open Source Social Software as Digital Library Interface" tutvustavad MediaWiki ja WordPressi baasil loodud lahendusi digitaalraamatukogu loomiseks. Olgugi, et tegemist on lahendustega, mis loodud teatavat laadi veebikirjastamiseks, sobivad nad ka digitaalraamatukogu koostamiseks. Sobivad nii info talletamisviisid kui juurdepääsuvõimalused. Näiteks WordPressi baasil loodud Scriblio on tarkvara, mille abil on lihtne organiseerida metaandmeid ja võimaldada infootsingut. Mõningaid Scriblio rakendusi: Cook Memorial Library, Lamson Library (Plymouth State University). Digital Forsyth - artikli autorite ettevõtmine WordPressi baasil.
Vajaliku taksonoomia koostamisel on üheks võimaluseks kasutada Stanfordi Ülikooli juures väljatöötatud Protege ontoloogiat.
Väga põnev!

raamatukogud ja sotsiaalne kapital

Avalikes raamatukogudes nähakse head võimalust erinevate kogukondade kokkutoomiseks. Ühiskond on paratamatult kihistunud ja killustunud: erineva sissetulekuga, erinevad vanuserühmad, erinevad huvid ja subkultuurid, erinevad rahvused ja rassid jpm, kes ei pruugi omavahel eriti lävida või see võib olla problemaatiline. Raamatukogus aga nähakse institutsiooni ja kohta, kus need grupid võivad nö probleemivabalt kohtuda/ suhelda või siis sellele toeks olla.

Uuritakse raamatukogude võimalikku panust ühiskonna sotsiaalsesse kapitali ja siinkohal viide uurimistulemuste ülevaatele Norras: Public libraries, social capital, and low intensive meeting places.
Viide ka eelneva uurimusega seonduvale, kuid rahvusvahelisele ja pikemale kirjutisele: Do libraries matter? On the creation of social capital.
Siinkohal ka aspektid, mis on raamatukogust kui kohast lähtuvalt olulised:

1. Raamatukogu kui avalik ruum ja madala lävega sotsiaalne kohtumispaik - koht juhuslikeks kohtumisteks ja vestlusteks, sh võimalus sõlmida kokkuleppeid millegi muu (koos) tegemiseks.
2. Kohtumispaik kohtumispaikade vahel ehk koht, kust võib leida informatsiooni huvipakkuva kogukonna kohta või juurde vms.
3. Avalik kokkusaamiskoht, kus tutvustatakse ja arutletakse erinevate poliitiliste vaadete ja kultuuriliste lähenemiste üle.
4. Koht, kust saab hankida informatsiooni ja teadmist selleks, et olla aktiivne ja ühiskonda kaasatud kodanik.
5. Koht, kus elatakse välja oma professionaalset või isiklikku seotust kolleegide või sõpradega.
6. Koht virtuaalseteks kohtumisteks veebis.

BOBCATSSS

BOBCATSSS on väga tore infoteaduste erialade üliõpilaste rahvusvaheline ettevõtmine.
Selle aasta BOBCATSSS toimus Horvaatias, Zadaris. Järgmine sümpoosion toimub Portugalis Portos ja alates tänasest 15. juulini on võimalus kõigil soovijail kandideerida ettekande jms tegemiseks.
Kord osalenud, tahad jälle :)

raamatukogu identiteedist

Väga huvitav lugemine tänases Library Journalis: Bill Crowley "Lifecycle Librarianship: Giving up the information illusion will keep librarians and libraries relevant for a lifetime".

Autor kritiseerib Ameerika Ühendriikide ja Kanada ülikoolide raamatukogu- ja infoteaduse õppekavade liigset kaldumist infovaldkonda ja lastes nii ähmastuda arusaamisel raamatukogu põhiolemusest ning funktsioonidest.
Hiljuti tehtud ulatuslikud uuringud inimeste ootustest raamatukogudele näitavad, et inimesed ei tule raamatukokku ennekõike info pärast (kuna seda saab tänapäeval mujaltki). Raamatukokku tullakse lugema, õppima, ennast täiendama, uurimustööd tegema, meeldivalt aega veetma jms.
Professor Crowley arvates raamatukogunduse segamine infoteadus(t)ega on solkinud arusaama teatud ametitest ja loonud paraja segaduse ka tööjõuturul (kes keda koolitab ja mida milline diplom tähendab).
Elukestva õppe ajastul ei kao raamatukogud kuhugi, kuna inimesed vajavad kohta, kuhu tulla õppima, end täiendama jne jne.