Erinevad kirjaoskused ja teadmised neist

Laupäevases Kuku raadio Keskpäevatunnis tõi Hans H. Luik välja info otsioskuste ja hindamise olulisust tänapäeval ning et aeg oleks ometi neid oskusi üldhariduskoolis õpetama hakata. Jah, tegelikult ammugi juba oleks, paljudki lapsevanemad arvavad ja ootavad seda sama... rääkimata infotöötajatest. Meil (ja tegelikult mitte ainult meil vaid veel teisteski maades) ei õpetata seda ka enamikele üliõpilastele kõrgkoolides.

Kui inimesed on õppinud tähed selgeks ja neid lugema ning kirjutama - on nad justkui kirjaoskajateks saanud, teame. Kui inimene on õppinud arvutit kasutama - on ta õppinud veel teise kirjaoskuse, öeldakse - ning peakski nagu tänapäeval väga hästi hakkama saama. Aga... tänane maailm ja elu-olu internetiajastul on hoopis keerulisem, vaja on veel mitmeid teisigi kirjaoskusi, siin kontekstis on olulisemad infokirjaoskus (information literacy) ja meediakirjaoskus (media literacy). Ei piisa arvuti kasutamisoskustest (kuigi arvamus, et arvutioskus on piisav, on väga levinud) selleks, et hästi hakkama saada kogu selle tohutu informatsiooniga, mis meile kättesaadav interneti vahendusel; kuidas teda kasutada, leida, hinnata jpm.

Infokirjaoskus on teadmised, oskused ja hoiakud informatsiooni leidmiseks, hindamiseks ja kasutamiseks. Ta koosneb järgmistest teadmistest ja oskustest:

• infovajaduse äratundmine
• sobilike infoallikate määratlemine
• edukate infootsingu strateegiate kasutamine
• infoallikate leidmine ja valik
• informatsiooni ja infoallikate hindamine
• leitud informatsiooni korrastamine
• informatsiooni ja infoallikate kasutamine ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks

TLÜs on koostatud ka interaktiivne kursus esmaste infokirjaoskuse alaste oskuste omandamiseks iseseisvalt võrgu vahendusel juba 2003. aastal.

Infokirjaoskuse olemusest, standarditest jm seonduvast on võimalik lähemat tutvust teha lehel Information Literacy: Standards and statements.

Meediakirjaoskuse kohta leiab täpsemat teavet näiteks Center for Media Literacy lehelt. Meediaõpetus meil küll osades koolides õppekavades sisaldub, aga arenguruumi jagub....

Jah, vaja harida ja teada. Ning infokirjaoskuse osas aitavad kindlasti infotöötajad, kelle igapäevatööst on see üks oluline osa: kas aidata infot leida, valida ja hinnata.. või infokirjaoskuse osas koolitada.

Twine - parem infootsing?

Teadupärast ei ole infootsing veel sugugi nii hea kui võiks, kuigi arvutite abil saame me juba otsida palju aega säästvamalt kui veel mõni aeg tagasi. Praegu on ikka nii, et soovitava saame hästi kätte siis, kui oskame end masinale piisavalt arusaadavaks teha... aga need olud on muutumas.. ehk siis on see aeg järjest lähemal, kus masin saab meist aru ja kohandub meie järgi ja mitte vastupidi.
Ise ma veel katsetanud ei ole, kuid San Franciscos on valmimas teenus nimega Twine, mille tutvustus on paljulubav - lugeda saab värskest New York Times' artiklist "An Online Organizer That Helps Connect the Dots" - tegemist on robot-sekretäriga, kes vajaliku leidmiseks vaatab materjalid läbi nii kohalikus masinas, postkastis kui ka erinevates kasutatavates interneti teenustes-allikates. Ta märgistab need ja loob sidemed seonduva teabe vahel. Näiteks: "...people planning a trip to Italy could send all the Google maps, articles and travel guide Web pages they are collecting to Twine. As each document is added, Twine automatically tags items and adds them to the database for the Italy trip, compiling an index with references to, for example, Pisa, Rome and Siena; Leonardo da Vinci, Napoleon and Dante; and the Holy Roman Empire, the Hapsburg family and St. Peter’s. The more documents that are added, the more numerous the references and the more links to related information."
Uus tehnoloogia baseerub semantilise veebi lahendustel. Lootus on, et masina poolt loodud seosed on järjest enam sisust lähtuvad ja ka intelligentsemad. Eks aeg näitab :)