Üks huvitav lugemine sotsiaalsete võrgustike ja erinevate tarkvaralahenduste ühildumise teemadel: Biggest Battle Yet For Social Networks: You, Your Identity And Your Data On The Open Web eilses TechCrunchis.
esmaspäev, 1. detsember 2008
pühapäev, 2. november 2008
Seattle' avalik raamatukogu - esimene 21. saj. raamatukogu
Milline siis ikkagi on tänapäeva raamatukogu? Kas raamatukogu püsib ja on jätkuvalt vajalik? Vaimustava ülevaate saab järgneval viitel klikates ja 20 minuti pikkust Seattle' avaliku raamatukogu tutvustust vaadates:
http://www.spl.org/videos/VirtualTour5-10-2007/VirtualTour5-10-2007.html
Tarkust on vaja, tahtmist, huvi, õnne jms! :D
Muuhulgas.. raamatukogu uut hoonet plaanides ja osapooltega suheldes leiti, et inimesed ei ole sugugi lugemisest loobumas. Raamatukogusid külastatakse vähem, kuna raamatukogud on liiga umbsed, segadusse ajavad ja mitte kutsuvad. Kasutajad soovisid kasutajasõbralikumat asutust ja raamatukoguhoidjad soovisid paindlikuma ülesehitusega kohta, kus kogude kasvades ei oleks vaja pidevalt kogude paigutust ümber korraldada. Lähemalt saab lugeda The New Yorker'st, The New York Times'st, The Seattle Times'st või CNNi tutvustust.
http://www.spl.org/videos/VirtualTour5-10-2007/VirtualTour5-10-2007.html
Tarkust on vaja, tahtmist, huvi, õnne jms! :D
Muuhulgas.. raamatukogu uut hoonet plaanides ja osapooltega suheldes leiti, et inimesed ei ole sugugi lugemisest loobumas. Raamatukogusid külastatakse vähem, kuna raamatukogud on liiga umbsed, segadusse ajavad ja mitte kutsuvad. Kasutajad soovisid kasutajasõbralikumat asutust ja raamatukoguhoidjad soovisid paindlikuma ülesehitusega kohta, kus kogude kasvades ei oleks vaja pidevalt kogude paigutust ümber korraldada. Lähemalt saab lugeda The New Yorker'st, The New York Times'st, The Seattle Times'st või CNNi tutvustust.
kolmapäev, 8. oktoober 2008
Animafilmide festival „Hobianima 2008“
neljapäev, 25. september 2008
käisime Soomes!
No eestlased käivad ikka Soomes. Sinna on lähedal minna ja omamoodi hingelist lähedust tunneme nendega ka - sugulasrahvas ikkagi.
Miks sinna raamatukogunduse ja infoteaduse eriala tudengitega minna on, et Soomes on raamatukogude staatus ja imidž ühiskonnas hoopis midagi muud kui Eestis. Raamatukogude külastatavus on sage ja teavikute laenutuste arv kõrge. Soomlased loevad jätkuvalt palju, kuigi suurele laenutuste arvule aitavad kaasa ka muusika (cd-d) ja filmide (dvd-d) laenutused. Mõnel pool on võimalus kunstigi laenutada. Palju toimub erinevaid üritusi.
Fotol on TÜ VKA RIT tudengid külastamas Lapua linnaraamatukogu, mis on osa väikelinna kultuurikeskusest Vana Pauk.
17.-20. september 2008 külastasime õppereisi käigus raamatukogusid Helsingis (Kirjasto 10 ja Aralis), Seinäjoel (linnaraamatukogu ja rakenduskõrgkooli raamatukogu), Vaasas (teel Vaasa külastasime Lapua linnaraamatukogu, Vaasas aga sealset ülikooli ja teiste linna kõrgkoolide ühist teadusraamatukogu ja õppimiskeskust Tritonia ning Soome esimest ehk vanimat rahvaraamatukogu - Vaasa linnaraamatukogu) ja Tamperes (linnaraamatukogu peamaja Metsot). Koduteel läksime läbi Ideapargist Lempäälä lähedal ja uudistasime sinna paigutatud raamatuautomaati.
Õppereisi sisu kokkupanemisel olid abiks kolleegid Seinäjoe Rakenduskõrgkoolist.
Fotol üks noor lugeja Tampere linnaraamatukogus. On ju tore, kui saab nii kuulata, kui vaadata-lugeda üheaegselt :)
Raamatukogudes huvitasid meid enim pakutavad (uued) teenused ja ruumilahendused. Raamatukogu, kus tunnen end vabalt ja toimetan vastavalt soovile (raamatukogu kui elutuba - Kirjasto 10, siiski veel erand ja mitte juba reegel loe lisa), töö- ja õppimiskeskus (näiteks Tritonia õppimiskeskusse saab oma võtmega minna ka öösel). Raamatukogud ja kultuuriasutused vanades tööstushoonetes (Aralis Helsingis ja Lapua kultuurikeskus). Raamatu kõrval on samatähtsad teised infokandajad ja raamatukogul on oluline roll ka Internetiajastul.
Fotol näide automatiseeritud teavikute tagastusest Vaasa linnaraamatukogus. Koodide järgi läheb õigesti küll :)
Miks sinna raamatukogunduse ja infoteaduse eriala tudengitega minna on, et Soomes on raamatukogude staatus ja imidž ühiskonnas hoopis midagi muud kui Eestis. Raamatukogude külastatavus on sage ja teavikute laenutuste arv kõrge. Soomlased loevad jätkuvalt palju, kuigi suurele laenutuste arvule aitavad kaasa ka muusika (cd-d) ja filmide (dvd-d) laenutused. Mõnel pool on võimalus kunstigi laenutada. Palju toimub erinevaid üritusi.
Fotol on TÜ VKA RIT tudengid külastamas Lapua linnaraamatukogu, mis on osa väikelinna kultuurikeskusest Vana Pauk.17.-20. september 2008 külastasime õppereisi käigus raamatukogusid Helsingis (Kirjasto 10 ja Aralis), Seinäjoel (linnaraamatukogu ja rakenduskõrgkooli raamatukogu), Vaasas (teel Vaasa külastasime Lapua linnaraamatukogu, Vaasas aga sealset ülikooli ja teiste linna kõrgkoolide ühist teadusraamatukogu ja õppimiskeskust Tritonia ning Soome esimest ehk vanimat rahvaraamatukogu - Vaasa linnaraamatukogu) ja Tamperes (linnaraamatukogu peamaja Metsot). Koduteel läksime läbi Ideapargist Lempäälä lähedal ja uudistasime sinna paigutatud raamatuautomaati.
Õppereisi sisu kokkupanemisel olid abiks kolleegid Seinäjoe Rakenduskõrgkoolist.
Fotol üks noor lugeja Tampere linnaraamatukogus. On ju tore, kui saab nii kuulata, kui vaadata-lugeda üheaegselt :)Raamatukogudes huvitasid meid enim pakutavad (uued) teenused ja ruumilahendused. Raamatukogu, kus tunnen end vabalt ja toimetan vastavalt soovile (raamatukogu kui elutuba - Kirjasto 10, siiski veel erand ja mitte juba reegel loe lisa), töö- ja õppimiskeskus (näiteks Tritonia õppimiskeskusse saab oma võtmega minna ka öösel). Raamatukogud ja kultuuriasutused vanades tööstushoonetes (Aralis Helsingis ja Lapua kultuurikeskus). Raamatu kõrval on samatähtsad teised infokandajad ja raamatukogul on oluline roll ka Internetiajastul.
Fotol näide automatiseeritud teavikute tagastusest Vaasa linnaraamatukogus. Koodide järgi läheb õigesti küll :)
Kas see ongi tulevik? Raamatuautomaat Ideapargis. Kasutusstatistika järgi lähiajal siiski veel mitte.
teisipäev, 23. september 2008
kolmapäev, 18. juuni 2008
see pop veeb 2.0
Värskes First Monday's on veebi olemust, just veebi esimese ja teise versiooni erinevusi uuriv artikkel Key differences between Web 1.0 and Web 2.0.
Kas tegemist on moesõnaga või on siiski olemas sisuline erinevus ja areng veebi olemuses? Autorid toovad välja arenguid veebilehtede struktuuri muutustes, rikkamaid võimalusi kasutajate kaasamiseks, uusi tehnoloogiaid ja fundamentaalselt erinevat filosoofiat. Kas ja kus neid aga kasutusse võtta - seal võiks ikka rakendada vana head kriitilist mõtlemist ehk kas ettevõtmisega kaasneb tegelik kasu või on vaid asi asja pärast!
Kas tegemist on moesõnaga või on siiski olemas sisuline erinevus ja areng veebi olemuses? Autorid toovad välja arenguid veebilehtede struktuuri muutustes, rikkamaid võimalusi kasutajate kaasamiseks, uusi tehnoloogiaid ja fundamentaalselt erinevat filosoofiat. Kas ja kus neid aga kasutusse võtta - seal võiks ikka rakendada vana head kriitilist mõtlemist ehk kas ettevõtmisega kaasneb tegelik kasu või on vaid asi asja pärast!
laupäev, 14. juuni 2008
liiga palju informatsiooni!
"A typical information worker who sits at a computer all day turns to his e-mail program more than 50 times and uses instant messaging 77 times, according to one measure by RescueTime, a company that analyzes computer habits. The company, which draws its data from 40,000 people who have tracking software on their computers, found that on average the worker also stops at 40 Web sites over the course of the day."
Erinevad teenused loonud IT firmad (Microsoft, IBM, Google, Intel) on ka ise nüüd suures hädas sellega, et töötajad neid palju kasutavad ja on asunud abistavaid lahendusi looma. Sealhulgas viiakse läbi kampaaniaid a la: 15 minutit pausi e-postist, ilma e-postita reeded jms. Lähemalt saab lugeda tänasest The New York Times'ist: Lost in E-Mail, Tech Firms Face Self-Made Beast.
Tööajast 28% kulub tegelemisele ebaoluliste, töösse mitte puutuvate asjadega!
Erinevad teenused loonud IT firmad (Microsoft, IBM, Google, Intel) on ka ise nüüd suures hädas sellega, et töötajad neid palju kasutavad ja on asunud abistavaid lahendusi looma. Sealhulgas viiakse läbi kampaaniaid a la: 15 minutit pausi e-postist, ilma e-postita reeded jms. Lähemalt saab lugeda tänasest The New York Times'ist: Lost in E-Mail, Tech Firms Face Self-Made Beast.
Tööajast 28% kulub tegelemisele ebaoluliste, töösse mitte puutuvate asjadega!
laupäev, 7. juuni 2008
entsüklopeedia Britannica avab end kasutajatele
Vikipeedia on kasutajate hulgas palju populaarsem kui Britannica ja nii ei jäägi viimasel muud üle kui end muuta, kasutajaile avada.
Uudis Britannica blogis, kus värsketest muutustest, uuest saidist teada antakse. Teatmeteose koostamisel saavad osaleda rohkemad eksperdid ja lugejad, plaanitakse luua oma kogukond jms. Arvata võib, et tuleb siis lisaks selline alternatiivsete artiklitega versioon. Huvitav.
Uudist kommenteerib ka The Chronicle of Higher Education: Encyclopaedia Britannica Goes -- Gasp! -- Wiki :)
Näis, mis sellest saab. Seni on mulle tasuline Britannica rohkem meeldinud, kui selle tasuta leviv versioon.
Uudis Britannica blogis, kus värsketest muutustest, uuest saidist teada antakse. Teatmeteose koostamisel saavad osaleda rohkemad eksperdid ja lugejad, plaanitakse luua oma kogukond jms. Arvata võib, et tuleb siis lisaks selline alternatiivsete artiklitega versioon. Huvitav.
Uudist kommenteerib ka The Chronicle of Higher Education: Encyclopaedia Britannica Goes -- Gasp! -- Wiki :)
Näis, mis sellest saab. Seni on mulle tasuline Britannica rohkem meeldinud, kui selle tasuta leviv versioon.
teisipäev, 27. mai 2008
Live Book Search
Eelneva teema ja postituse jätkuks veel üks uudis teabe digitaalkujule viimisest ja koostööst suurte firmadega.
Kirjutisest "Why killing Live Book Search is good for the future of books" saab lugeda, et MicroSoft loobub plaanist teha oma/ekstra raamatuotsing (Live Book Search) koostöös Open Content Alliance'ga (Internet Archive), keda on aastaid materiaalselt toetatud ja kes on juba palju materjali digikujule viinud. MicroSoft ei pea spetsiaalset otsingut siiski heaks äriks ja arvab, et parem on võimaldada seda nende kogu veebi hõlmava otsimootori vahendusel. Otsustatakse selles kontekstis jääda ikkagi navigatsioonisüsteemiks ja mitte saada ka sisupakkujaks. "Based on our experience," wrote Nadella, "we foresee that the best way for a search engine to make book content available will be by crawling content repositories created by book publishers and libraries."
Open Content Alliance' poolt arvatakse, et ehk ei olegi see MicroSofti poolt vale samm. "In a way, Kahle sees the retreat of the corporations from OCA as a necessary step, perhaps even a good one. He's a firm believer in the idea that corporations should not be the entities we trust to provide access to important cultural data stores. If people think that corporations are the right way to access the history of human discourse, Kahle says they're in for "a series of very rude shocks.""
Kirjutisest "Why killing Live Book Search is good for the future of books" saab lugeda, et MicroSoft loobub plaanist teha oma/ekstra raamatuotsing (Live Book Search) koostöös Open Content Alliance'ga (Internet Archive), keda on aastaid materiaalselt toetatud ja kes on juba palju materjali digikujule viinud. MicroSoft ei pea spetsiaalset otsingut siiski heaks äriks ja arvab, et parem on võimaldada seda nende kogu veebi hõlmava otsimootori vahendusel. Otsustatakse selles kontekstis jääda ikkagi navigatsioonisüsteemiks ja mitte saada ka sisupakkujaks. "Based on our experience," wrote Nadella, "we foresee that the best way for a search engine to make book content available will be by crawling content repositories created by book publishers and libraries."
Open Content Alliance' poolt arvatakse, et ehk ei olegi see MicroSofti poolt vale samm. "In a way, Kahle sees the retreat of the corporations from OCA as a necessary step, perhaps even a good one. He's a firm believer in the idea that corporations should not be the entities we trust to provide access to important cultural data stores. If people think that corporations are the right way to access the history of human discourse, Kahle says they're in for "a series of very rude shocks.""
pühapäev, 25. mai 2008
Google "ostis" OCLC?
hmm. Et aprillinali saabki tõeks? Asjalugude arengust saab lugeda Net-Gold grupi arhiivist:
In April Google Bought OCLC: In May OCLC Project Opens WorldCat Records to Google.
Sealt ja 23. mai Information Today'st muuhulgas järgmist:
"Librarians and library patrons can expect to see the leading library vendor bringing Google Book Search (GBS; http://books.google.com/) --on its way to becoming the worlds largest library-- to greater prominence throughout its offerings. This week, OCLC (http://www.oclc.org/) signed an agreement confirming and increasing the links between OCLCs WorldCat.org free web service(http://www.worldcat.org/) and Google Book Search. According to Chip Nilges, vice president of business development at OCLC, this formalizing of OCLCs "Find in a Library" relationship with Google Book Search, begun in 2003, marks the first step in a new initiative. By the end of FY 2009, Nilges expects OCLC to have an integrated platform "to make WorldCat.org and WorldCat Local the end-user environment for all licensed electronic products, including NetLibrary, Electronic Collections Online, and FirstSearch." All the books coming into Google Book Search from library partners will be linked through WorldCat, including public domain books available for downloading.Though the arrangement applies only to books supplied by the library partners to Google Book Search, not the publisher partners, it already covers more than 1 million books. An OCLC representative confirmed that all the libraries partnering with Google both U.S. and foreign are OCLC member libraries. Google will have access to MARC records from WorldCat. Under the new agreement, OCLC agrees to create MARC records for Google Book Search digitized content from existing records for print content in their system and will create new records for any content they do not already have. They will also add links to Google Book Search for existing records. Though no time frame was given for completing the project, Nilges didn't seem worried. Apparently the task of adding masses of catalog records is a familiar one. He didn't consider this unusually large."
In April Google Bought OCLC: In May OCLC Project Opens WorldCat Records to Google.
Sealt ja 23. mai Information Today'st muuhulgas järgmist:
"Librarians and library patrons can expect to see the leading library vendor bringing Google Book Search (GBS; http://books.google.com/) --on its way to becoming the worlds largest library-- to greater prominence throughout its offerings. This week, OCLC (http://www.oclc.org/) signed an agreement confirming and increasing the links between OCLCs WorldCat.org free web service(http://www.worldcat.org/) and Google Book Search. According to Chip Nilges, vice president of business development at OCLC, this formalizing of OCLCs "Find in a Library" relationship with Google Book Search, begun in 2003, marks the first step in a new initiative. By the end of FY 2009, Nilges expects OCLC to have an integrated platform "to make WorldCat.org and WorldCat Local the end-user environment for all licensed electronic products, including NetLibrary, Electronic Collections Online, and FirstSearch." All the books coming into Google Book Search from library partners will be linked through WorldCat, including public domain books available for downloading.Though the arrangement applies only to books supplied by the library partners to Google Book Search, not the publisher partners, it already covers more than 1 million books. An OCLC representative confirmed that all the libraries partnering with Google both U.S. and foreign are OCLC member libraries. Google will have access to MARC records from WorldCat. Under the new agreement, OCLC agrees to create MARC records for Google Book Search digitized content from existing records for print content in their system and will create new records for any content they do not already have. They will also add links to Google Book Search for existing records. Though no time frame was given for completing the project, Nilges didn't seem worried. Apparently the task of adding masses of catalog records is a familiar one. He didn't consider this unusually large."
neljapäev, 15. mai 2008
digitaalne elu ja selle talletamine
Viimases Ariadnes on huvitav artikkel "Digital Lives: Report of Interviews with the Creators of Personal Digital Collections", mis tutvustab uurimust eradigikogudest ja nende suhestumist nö ametlike repositooriumitega.
Kas meie poolt digitaalselt loodav ja tehtav ikka saab piisavalt tallele ka tulevastele põlvedele või ei jää meist järele paljugi sellest, mis tänapäeval luuakse? Uuritakse, mida ja kuidas inimesed ise, nö eraviisiliselt selle eest hoolt kannavad.
Kas meie poolt digitaalselt loodav ja tehtav ikka saab piisavalt tallele ka tulevastele põlvedele või ei jää meist järele paljugi sellest, mis tänapäeval luuakse? Uuritakse, mida ja kuidas inimesed ise, nö eraviisiliselt selle eest hoolt kannavad.
teisipäev, 6. mai 2008
infokirjaoskusest, veebist ja seiklemisest
Sheila Webber ehk Sheila Yoshikawa peab Second Life's infokirjaoskuse alast kooli Infolit iSchool. Tema tegemistest ja muljetest selle ettevõtmisega seoses saab lugeda tema blogist Adventures of Yoshikawa - kasulik tutvumine-jälgimine. Kõne all on haridusteemad, infokirjaoskuse arendamine, raamatukogutöö jpm.
Mitte nii seikluslik ja hoopis asisem on Sheila Webberi nö päriselu infokirjaoskuse blogi, kust leiab sissekandeid infokirjaoskuse arengutega seoses ja kasulikke viiteid teistele teemakohastele allikatele ja materjalidele.
Muuhulgas viitab ta Suurbritannias hiljuti läbiviidud uue nn google põlvkonna infokäitumise uuringule, mis kinnitab kahtlusi inimeste halvast infokirjaoskusest: uuring ja artikkel sel teemal. Uuriti inimeste infootsiharjumusi, käitumist virtuaalraamatukogus ja pakutakse välja võimalikke tulevikustsenaariume olukorra arenguteks ning parandamiseks.
Samuti on huvitav välja tuua (ja ka mu eelmisele postitusele omamoodi järjeks) Guardian' raamatukogudele pühendatud erileht Libraries unleashed, kus alateemadeks on akadeemilise raamatukogu tulevik, raamatukogu kui koht õppimiseks, raamatukogu 2.0, uued ärimudelid, digiteerimine, uus kasutaja ja ka raamatukoguhoidja (uued) rollid.
Samuti leiab tema blogidest väga ilusaid loodusfotosid :)
Mitte nii seikluslik ja hoopis asisem on Sheila Webberi nö päriselu infokirjaoskuse blogi, kust leiab sissekandeid infokirjaoskuse arengutega seoses ja kasulikke viiteid teistele teemakohastele allikatele ja materjalidele.
Muuhulgas viitab ta Suurbritannias hiljuti läbiviidud uue nn google põlvkonna infokäitumise uuringule, mis kinnitab kahtlusi inimeste halvast infokirjaoskusest: uuring ja artikkel sel teemal. Uuriti inimeste infootsiharjumusi, käitumist virtuaalraamatukogus ja pakutakse välja võimalikke tulevikustsenaariume olukorra arenguteks ning parandamiseks.
Samuti on huvitav välja tuua (ja ka mu eelmisele postitusele omamoodi järjeks) Guardian' raamatukogudele pühendatud erileht Libraries unleashed, kus alateemadeks on akadeemilise raamatukogu tulevik, raamatukogu kui koht õppimiseks, raamatukogu 2.0, uued ärimudelid, digiteerimine, uus kasutaja ja ka raamatukoguhoidja (uued) rollid.
Samuti leiab tema blogidest väga ilusaid loodusfotosid :)
teisipäev, 22. aprill 2008
avalike raamatukogude kriis Suurbritannias
Mõtlemapanevat lugemist The Independentist: eelmisel aastal suleti Ühendkuningriigis 40 avalikku raamatukogu, koondati üksjagu raamatukogutöötajaid. Protsess jätkub 2008...
"Anger at library cuts as ministers admit 40 have closed this year" - kohalike protestidest üle Inglismaa ja mõningate arvamusliidrite arvamusi raamatukogu rollist varemalt ning tänapäeval.
"The Big Question: Does the decline in book lending spell the end for the public library?" - kas ja miks laenatakse tänapäeval vähem? Kas raamatukogu on koht vaid raamatute laenutamiseks? Arvatakse nii ja naa.
"A library's core purpose is to provide access to knowledge," said Guy Daines, director of policy at the Chartered Institute of Library and Information Professionals (Cilip). "In modern society, it is now the case that we get our knowledge from more and more sources and it's right that libraries should provide access to those. They complement books, rather than replace them."
Artikli kokkuvõte:
"Do libraries still have a role in 21st-century Britain?
Yes...
* The number of visits made to libraries has stayed steady over the past three years, even if borrowing has fallen
* People now use libraries for different things, such as internet access and DVD borrowing
* Many libraries are successfully starting reading groups and related events. They do a lot of good work besides book lending
No...
* If someone wants a book, they can buy it much more cheaply than in the past
* Libraries' provision of free access to books was all important in the past. Modern schooling and welfare has made this less important
* They have had increased funding and yet have been unable to attract more people to use their services "
Rasked küsimused ja otsused. Kohati tundub, et ühekülgselt vaadatud. Samas kui taga on poliitiline surve ja jääd alla, siis ei pruugigi muud varianti olla.
"Anger at library cuts as ministers admit 40 have closed this year" - kohalike protestidest üle Inglismaa ja mõningate arvamusliidrite arvamusi raamatukogu rollist varemalt ning tänapäeval.
"The Big Question: Does the decline in book lending spell the end for the public library?" - kas ja miks laenatakse tänapäeval vähem? Kas raamatukogu on koht vaid raamatute laenutamiseks? Arvatakse nii ja naa.
"A library's core purpose is to provide access to knowledge," said Guy Daines, director of policy at the Chartered Institute of Library and Information Professionals (Cilip). "In modern society, it is now the case that we get our knowledge from more and more sources and it's right that libraries should provide access to those. They complement books, rather than replace them."
Artikli kokkuvõte:
"Do libraries still have a role in 21st-century Britain?
Yes...
* The number of visits made to libraries has stayed steady over the past three years, even if borrowing has fallen
* People now use libraries for different things, such as internet access and DVD borrowing
* Many libraries are successfully starting reading groups and related events. They do a lot of good work besides book lending
No...
* If someone wants a book, they can buy it much more cheaply than in the past
* Libraries' provision of free access to books was all important in the past. Modern schooling and welfare has made this less important
* They have had increased funding and yet have been unable to attract more people to use their services "
Rasked küsimused ja otsused. Kohati tundub, et ühekülgselt vaadatud. Samas kui taga on poliitiline surve ja jääd alla, siis ei pruugigi muud varianti olla.
kolmapäev, 16. aprill 2008
infoökoloogiast
Infoökoloogia kui süsteem, mis koosneb inimestest, tegevuspraktikatest, väärtustest ja tehnoloogiatest mingis kindlas keskkonnas. Infoökoloogia puhul ei ole rõhk tehnoloogial, vaid inimtegevustel, mida toetab tehnoloogia.Raamatukogu on infoökoloogiline süsteem. See on koht, kus asuvad raamatud, ajakirjad, salvestatud muusika, filmid.. ja raamatukoguhoidjad, kes aitavad raamatukogus vajalikku leida ning kasutada. Raamatukogus võivad olla arvutid, nii nagu seal on muinasjututunnid põnnidele või kohad, kus teismelistel on võimalus teha kodutöid ja uurijatel uurimusi. Raamatukogu tegevuse üheks põhiväärtuseks on võimaldada infole juurdepääsu kõigile oma klientidele-külastajatele. See tuumväärtus paneb paika selle, kuidas raamatukoguteenused on korraldatud, sealhulgas selle, mis puudutab tehnoloogiat. Raamatukogu on koht, kus inimesed ja tehnoloogia kohtuvad kummalegi omasel loomupärasel moel, mille määravad raamatukogu vajadused ja väärtused.
Eelnev on refereeritud B. A. Nardi ja V. L. O'Day kirjutisest "Information Ecologies: Using Technology with Heart", mis käsitleb infoökoloogia olemust.
Infoökoloogia tuleb kõneks näiteks kontekstides, kus aetakse segamini prioriteedid ja tähtsustatakse üle tehnoloogiat, mis kunagi ei ole asi iseeneses vaid vahend asjade tegemiseks.
Mäluasutuste, just muuseumide kontekstis on infoökoloogiast eesti keeles kirjutanud põhjaliku ülevaate bioloog ja infoteadlane Kurmo Konsa: "Muuseum infoökoloogilisest vaatekohast" Viljandi Muuseumi aastaraamatus.
teisipäev, 15. aprill 2008
vikipeediast
Loe-ja-kirjuta veebist võib arvata mitmeti, minule isiklikult meeldib ta väga.
Järgnevalt viide artiklile viimases Online's "What to Do With Wikipedia", kus infokirjaoskuse rubriigis Vikipeedia olemust-tõsiseltvõetavust lahatakse.
Millest siis ikkagi tuleb, et professionaalid on sealse info kvaliteedi pärast ahastuses, kasutajatele aga sealt saadav teave on täiesti piisav (kasutatavus järjest tõuseb).?
Toon siin ka viite artiklis viidatud videole satiirik Stephen Colbert'i naljast Vikipeedia tõsiseltvõetavuse kohta Comedy Centrali vahendusel. Lõbus lugu!
Järgnevalt viide artiklile viimases Online's "What to Do With Wikipedia", kus infokirjaoskuse rubriigis Vikipeedia olemust-tõsiseltvõetavust lahatakse.
Millest siis ikkagi tuleb, et professionaalid on sealse info kvaliteedi pärast ahastuses, kasutajatele aga sealt saadav teave on täiesti piisav (kasutatavus järjest tõuseb).?
Toon siin ka viite artiklis viidatud videole satiirik Stephen Colbert'i naljast Vikipeedia tõsiseltvõetavuse kohta Comedy Centrali vahendusel. Lõbus lugu!
esmaspäev, 14. aprill 2008
fotod veebis
Viimases Information Researchi numbris on huvitav ülevaade Inglismaal tehtud uurimusest Flickri kasutamisest ja amatöörfotograafiast "Flickr: a first look at user behaviour in the context of photography as serious leisure". Telefoni teel intervjueeriti 11 aktiivset kasutajat ja uuriti nende kogemusi.
"Results. The affordances of the system affect the satisfactions of hobby photography. Flickr creates moral dilemmas, such as whether to reciprocate comments or tag the photos of others. The system's appeal lies in its moral qualities as much as whether it is easy to use or performs functions efficiently. Flickr draws users into the hobby and so, like the camera club or the magazine, can be linked to the interests of industry. Yet it is too pessimistic to see it as simply a vehicle of consumerist culture; users expressed almost unqualified satisfaction with the system for its direct pleasures and learning opportunities.
Conclusions. The fluid social relations of Flickr potentially free the hobby from the rather restrictive codes and ordering of the photographic club."
"Results. The affordances of the system affect the satisfactions of hobby photography. Flickr creates moral dilemmas, such as whether to reciprocate comments or tag the photos of others. The system's appeal lies in its moral qualities as much as whether it is easy to use or performs functions efficiently. Flickr draws users into the hobby and so, like the camera club or the magazine, can be linked to the interests of industry. Yet it is too pessimistic to see it as simply a vehicle of consumerist culture; users expressed almost unqualified satisfaction with the system for its direct pleasures and learning opportunities.
Conclusions. The fluid social relations of Flickr potentially free the hobby from the rather restrictive codes and ordering of the photographic club."
laupäev, 12. aprill 2008
raamatukogu 2.0
Veeb 2.0 buum puudutab kõiki, kes veebis teenuseid pakuvad. Ja nii on siis tulnud lisandus 2.0 nende nö praeguste tegemiste järele.
Mõni aeg tagasi on Library Journalis kirjutatud hea artikkel raamatukogu 2.0 olemusest: "Library 2.0: Service for the next-generation library" Michael E. Casey ja Laura C. Savastinuki poolt.
Raamatukogu 2.0-ga on tegemist siis, kui teenused (ükskõik kas virtuaalsed või nö kohapealsed) on raamatukogu kasutajat kaasavad, tema panust/ kaastööd arvestavad.
Aga nagu buumidega ikka, käib kaasas ka palju vahu keerutajaid, kes hea idee ära lörtsivad. John Blyberg oma kirjutises "Library 2.0 Debased" aitab selgitada olulist ning jätab välja selle, mis raamatukogu 2.0 ikkagi ei ole.
Sügisel oli Berkeleys konverents teemal "Building Academic Library 2.0" ja sellest on 70 minutit pikk video YouTubes. Põhiettekanne on Meredith Farkaselt - huvitavad mõtted võimalustest akadeemilises kontekstis, aga mitte ainult.
Mõni aeg tagasi on Library Journalis kirjutatud hea artikkel raamatukogu 2.0 olemusest: "Library 2.0: Service for the next-generation library" Michael E. Casey ja Laura C. Savastinuki poolt.
Raamatukogu 2.0-ga on tegemist siis, kui teenused (ükskõik kas virtuaalsed või nö kohapealsed) on raamatukogu kasutajat kaasavad, tema panust/ kaastööd arvestavad.
Aga nagu buumidega ikka, käib kaasas ka palju vahu keerutajaid, kes hea idee ära lörtsivad. John Blyberg oma kirjutises "Library 2.0 Debased" aitab selgitada olulist ning jätab välja selle, mis raamatukogu 2.0 ikkagi ei ole.
Sügisel oli Berkeleys konverents teemal "Building Academic Library 2.0" ja sellest on 70 minutit pikk video YouTubes. Põhiettekanne on Meredith Farkaselt - huvitavad mõtted võimalustest akadeemilises kontekstis, aga mitte ainult.
reede, 11. aprill 2008
Digitaalraamatukogu sotsiaalse tarkvara abil
Viimasest D-Lib Magazine'i numbrist saab lugeda võimalustest ja kogemustest digitaalraamatukogu loomiseks avatud lähtekoodiga sotsiaalse tarkvara abil.
E. Mitchell ja K. Gilbertson oma artiklis "Using Open Source Social Software as Digital Library Interface" tutvustavad MediaWiki ja WordPressi baasil loodud lahendusi digitaalraamatukogu loomiseks. Olgugi, et tegemist on lahendustega, mis loodud teatavat laadi veebikirjastamiseks, sobivad nad ka digitaalraamatukogu koostamiseks. Sobivad nii info talletamisviisid kui juurdepääsuvõimalused. Näiteks WordPressi baasil loodud Scriblio on tarkvara, mille abil on lihtne organiseerida metaandmeid ja võimaldada infootsingut. Mõningaid Scriblio rakendusi: Cook Memorial Library, Lamson Library (Plymouth State University). Digital Forsyth - artikli autorite ettevõtmine WordPressi baasil.
Vajaliku taksonoomia koostamisel on üheks võimaluseks kasutada Stanfordi Ülikooli juures väljatöötatud Protege ontoloogiat.
Väga põnev!
E. Mitchell ja K. Gilbertson oma artiklis "Using Open Source Social Software as Digital Library Interface" tutvustavad MediaWiki ja WordPressi baasil loodud lahendusi digitaalraamatukogu loomiseks. Olgugi, et tegemist on lahendustega, mis loodud teatavat laadi veebikirjastamiseks, sobivad nad ka digitaalraamatukogu koostamiseks. Sobivad nii info talletamisviisid kui juurdepääsuvõimalused. Näiteks WordPressi baasil loodud Scriblio on tarkvara, mille abil on lihtne organiseerida metaandmeid ja võimaldada infootsingut. Mõningaid Scriblio rakendusi: Cook Memorial Library, Lamson Library (Plymouth State University). Digital Forsyth - artikli autorite ettevõtmine WordPressi baasil.
Vajaliku taksonoomia koostamisel on üheks võimaluseks kasutada Stanfordi Ülikooli juures väljatöötatud Protege ontoloogiat.
Väga põnev!
kolmapäev, 9. aprill 2008
raamatukogud ja sotsiaalne kapital
Avalikes raamatukogudes nähakse head võimalust erinevate kogukondade kokkutoomiseks. Ühiskond on paratamatult kihistunud ja killustunud: erineva sissetulekuga, erinevad vanuserühmad, erinevad huvid ja subkultuurid, erinevad rahvused ja rassid jpm, kes ei pruugi omavahel eriti lävida või see võib olla problemaatiline. Raamatukogus aga nähakse institutsiooni ja kohta, kus need grupid võivad nö probleemivabalt kohtuda/ suhelda või siis sellele toeks olla.
Uuritakse raamatukogude võimalikku panust ühiskonna sotsiaalsesse kapitali ja siinkohal viide uurimistulemuste ülevaatele Norras: Public libraries, social capital, and low intensive meeting places.
Viide ka eelneva uurimusega seonduvale, kuid rahvusvahelisele ja pikemale kirjutisele: Do libraries matter? On the creation of social capital.
Siinkohal ka aspektid, mis on raamatukogust kui kohast lähtuvalt olulised:
Uuritakse raamatukogude võimalikku panust ühiskonna sotsiaalsesse kapitali ja siinkohal viide uurimistulemuste ülevaatele Norras: Public libraries, social capital, and low intensive meeting places.
Viide ka eelneva uurimusega seonduvale, kuid rahvusvahelisele ja pikemale kirjutisele: Do libraries matter? On the creation of social capital.
Siinkohal ka aspektid, mis on raamatukogust kui kohast lähtuvalt olulised:
- Raamatukogu kui avalik ruum ja madala lävega sotsiaalne kohtumispaik - koht juhuslikeks kohtumisteks ja vestlusteks, sh võimalus sõlmida kokkuleppeid millegi muu (koos) tegemiseks.
- Kohtumispaik kohtumispaikade vahel ehk koht, kust võib leida informatsiooni huvipakkuva kogukonna kohta või juurde vms.
- Avalik kokkusaamiskoht, kus tutvustatakse ja arutletakse erinevate poliitiliste vaadete ja kultuuriliste lähenemiste üle.
- Koht, kust saab hankida informatsiooni ja teadmist selleks, et olla aktiivne ja ühiskonda kaasatud kodanik.
- Koht, kus elatakse välja oma professionaalset või isiklikku seotust kolleegide või sõpradega.
- Koht virtuaalseteks kohtumisteks veebis.
kolmapäev, 2. aprill 2008
BOBCATSSS
BOBCATSSS on väga tore infoteaduste erialade üliõpilaste rahvusvaheline ettevõtmine.
Selle aasta BOBCATSSS toimus Horvaatias, Zadaris. Järgmine sümpoosion toimub Portugalis Portos ja alates tänasest 15. juulini on võimalus kõigil soovijail kandideerida ettekande jms tegemiseks.
Kord osalenud, tahad jälle :)
Selle aasta BOBCATSSS toimus Horvaatias, Zadaris. Järgmine sümpoosion toimub Portugalis Portos ja alates tänasest 15. juulini on võimalus kõigil soovijail kandideerida ettekande jms tegemiseks.
Kord osalenud, tahad jälle :)
teisipäev, 1. aprill 2008
raamatukogu identiteedist
Väga huvitav lugemine tänases Library Journalis: Bill Crowley "Lifecycle Librarianship: Giving up the information illusion will keep librarians and libraries relevant for a lifetime".
Autor kritiseerib Ameerika Ühendriikide ja Kanada ülikoolide raamatukogu- ja infoteaduse õppekavade liigset kaldumist infovaldkonda ja lastes nii ähmastuda arusaamisel raamatukogu põhiolemusest ning funktsioonidest.
Hiljuti tehtud ulatuslikud uuringud inimeste ootustest raamatukogudele näitavad, et inimesed ei tule raamatukokku ennekõike info pärast (kuna seda saab tänapäeval mujaltki). Raamatukokku tullakse lugema, õppima, ennast täiendama, uurimustööd tegema, meeldivalt aega veetma jms.
Professor Crowley arvates raamatukogunduse segamine infoteadus(t)ega on solkinud arusaama teatud ametitest ja loonud paraja segaduse ka tööjõuturul (kes keda koolitab ja mida milline diplom tähendab).
Elukestva õppe ajastul ei kao raamatukogud kuhugi, kuna inimesed vajavad kohta, kuhu tulla õppima, end täiendama jne jne.
Autor kritiseerib Ameerika Ühendriikide ja Kanada ülikoolide raamatukogu- ja infoteaduse õppekavade liigset kaldumist infovaldkonda ja lastes nii ähmastuda arusaamisel raamatukogu põhiolemusest ning funktsioonidest.
Hiljuti tehtud ulatuslikud uuringud inimeste ootustest raamatukogudele näitavad, et inimesed ei tule raamatukokku ennekõike info pärast (kuna seda saab tänapäeval mujaltki). Raamatukokku tullakse lugema, õppima, ennast täiendama, uurimustööd tegema, meeldivalt aega veetma jms.
Professor Crowley arvates raamatukogunduse segamine infoteadus(t)ega on solkinud arusaama teatud ametitest ja loonud paraja segaduse ka tööjõuturul (kes keda koolitab ja mida milline diplom tähendab).
Elukestva õppe ajastul ei kao raamatukogud kuhugi, kuna inimesed vajavad kohta, kuhu tulla õppima, end täiendama jne jne.
pühapäev, 16. märts 2008
Esimesed pääsukesed
Viimastel aegadel on sellest juttu olnud ja juba leiabki Eesti veebist vahvaid raamatukogude blogisid :)
Kultuuriakadeemias tegime üliõpilastega sügisel lisaks Vikipeedia täiendamisele veeb 2.0 kontekstis ka blogisid. Ülesandeks oli teha blogi info-/ mäluasutusele, infoteenusele või erialavaldkonda tutvustav teenus. Osa neist blogidest ongi juba hakanud oma elu elama ja näiteid sellest, mida üliõpilased tegid leiab TÜ VKA RIT osakonna kodulehelt blogi viidetest.
Hilissügisel oli blogiteemaline koolitus Raplamaal ja neil on üle maakonna sellest alguse saanud toredaid ajaveebe: Kohila raamatukogu, Käru raamatukogu, Kehtna raamatukogu, Raikküla raamatukogu, Vahastu raamatukogu, Laukna raamatukogu.
Asjalik blogi on ka Harjumaal Kiisa raamatukogul.
Loodetavasti järgivad eeskuju teisedki :)
Kultuuriakadeemias tegime üliõpilastega sügisel lisaks Vikipeedia täiendamisele veeb 2.0 kontekstis ka blogisid. Ülesandeks oli teha blogi info-/ mäluasutusele, infoteenusele või erialavaldkonda tutvustav teenus. Osa neist blogidest ongi juba hakanud oma elu elama ja näiteid sellest, mida üliõpilased tegid leiab TÜ VKA RIT osakonna kodulehelt blogi viidetest.
Hilissügisel oli blogiteemaline koolitus Raplamaal ja neil on üle maakonna sellest alguse saanud toredaid ajaveebe: Kohila raamatukogu, Käru raamatukogu, Kehtna raamatukogu, Raikküla raamatukogu, Vahastu raamatukogu, Laukna raamatukogu.
Asjalik blogi on ka Harjumaal Kiisa raamatukogul.
Loodetavasti järgivad eeskuju teisedki :)
laupäev, 15. märts 2008
e-raamatu luger Readius
Üks põhjusi, miks inimesed ei taha uskuda e-raamatusse on, et teda on ebamugav lugeda võrreldes seni harjumuspäraste trükitud formaatidega.
Tehnikainimesi see aga eriti ei heiduta ja nemad katsetavad ning tulevad välja järjest uute lahendustega, sealhulgas järjest kasutajasõbralikemaga.
Hollandi firma Polymer Vision on firma, mis teeb e-raamatu lugereid tavaraamatule sarnases formaadis: mobiilsed, painduvad ning loetavad. Seadme nimi on Readius, ta ei ole vaid e-raamatu luger, millega saab alla laadida ja lugeda raamatuid ning ajalehti, vaid temaga saab vastu võtta ja edastada nii e-kirju, tekstisõnumeid kui RSS-vooge, kasutada telefonina ja kalendermärkmikuna.
Seade on väikese mobiiltelefoni suurune, kuid ekraan on 5-tolli suurune ja ta on kokkupandav. Kasutatakse e-tinti, mis sellist võimaldab. See seade tuleb turule eeloleval suvel ja firmal on veelgi põnevaid plaane, mida lähemalt saab lugeda CNET News Blogist "Display technology's flexible future".
Tehnikainimesi see aga eriti ei heiduta ja nemad katsetavad ning tulevad välja järjest uute lahendustega, sealhulgas järjest kasutajasõbralikemaga.
Hollandi firma Polymer Vision on firma, mis teeb e-raamatu lugereid tavaraamatule sarnases formaadis: mobiilsed, painduvad ning loetavad. Seadme nimi on Readius, ta ei ole vaid e-raamatu luger, millega saab alla laadida ja lugeda raamatuid ning ajalehti, vaid temaga saab vastu võtta ja edastada nii e-kirju, tekstisõnumeid kui RSS-vooge, kasutada telefonina ja kalendermärkmikuna.
Seade on väikese mobiiltelefoni suurune, kuid ekraan on 5-tolli suurune ja ta on kokkupandav. Kasutatakse e-tinti, mis sellist võimaldab. See seade tuleb turule eeloleval suvel ja firmal on veelgi põnevaid plaane, mida lähemalt saab lugeda CNET News Blogist "Display technology's flexible future".
keskaegne helpdesk
Midagi lõbusat ja samas ka mõtlema panevat: keskaegne helpdesk :)
Raskusi on olnud ka varem selle harjumisega.. (palju tänu Leale viitamast!)
Raskusi on olnud ka varem selle harjumisega.. (palju tänu Leale viitamast!)
uuring Interneti mõjust raamatukogudele ja muuseumidele
Ühendriikides Institute of Museum and Library Services poolt uuriti Interneti mõju raamatukogudele ja muuseumidele ning muuhulgas leiti järgmist:
Väga mõistlik tulemus ühe normaalse ühiskonna jaoks :)
- "Raamatukogud ja muuseumid on enim usaldatavad võrgu infoallikad täisealiste hulgas kõigis vanuserühmades, haridustasemetel, rasside ja etniliste rühmade seas. Raamatukogusid ja muuseume peetakse kõige usaldusväärsemateks infoallikateks, neid hinnatakse kõrgemalt kui valitsuse, kommerts- ja eraisikute veebilehed. Uurimus näitab, et avalikkuse usaldus muuseumide ja raamatukogude vastu kandub nendega koos üle ka e-keskkonda.
- Suur kättesaadav infohulk infoajastul vaid kasvatab ameeriklaste huvi rohkema teabe järele. Inimesed otsivad informatsiooni paljudest kohtadest ja et üks allikas viib teiseni, siis muuseumid, avalikud raamatukogud ja Internet täiendavad üksteist selles inforikkas keskkonnas.
- Internet ei asenda inimeste nn füüsilisi külastusi raamatukogudesse ja muuseumidesse, ta võib hoopis aidata kaasa rohkematele külastustele neisse asutustesse. Leiti positiivne suhe Interneti mõjust inimeste rohkemale tulekule muuseumidesse ja raamatukogudesse."
Väga mõistlik tulemus ühe normaalse ühiskonna jaoks :)
laupäev, 8. märts 2008
muutumise vajadusest
Kuigi automatiseerimisest raamatukogudes räägitakse juba aastakümneid, siis kohtab veel ikka küsimust: kas ja miks ma pean oma töö automatiseerima?
Mõnes kontekstis on see jahmatav - kuidas siis tänapäeval võib veel nii küsida? Ja on kontekste, kus see on argipäev ehk ei "midagi erilist". See on meie reaalsus, et elame ajal, kus infotööski saab välja tuua samal ajal eksisteerivad erinevad ajastud: kes on automatiseeritud, järgivad arenguid infomaailmas ja püüvad uute võimalustega sammu pidada ning isegi realiseerida (Eestist siin hetkel küll väga head näidet tuua ei ole) ja teiselt poolt need, kes alles arutlevad, kas mu kataloog peaks olema elektrooniline või mitte; veebis ei ole nende olemasolust praktiliselt mingeid märke (ei ole kõige lihtsamatki veebilehte kontaktinfoga) jms.
Seda viimast aga kaasajal enam tolereerida siiski ei saa, sest üsna tõenäoliselt toob see kaasa asutuse uste sulgemise. Kui lähiajal see võiks juhtuda, on muidugi raske öelda, kuid kõik ühiskonna arengud viitavad, et üsna peagi.
Neid põhjuseid on mitmeid, millest olulisem on et uus, digiajastul üles kasvav põlvkond toimetab ühiskonnas teisiti. Muuhulgas on ka tema arusaam ja suhtumine raamatusse ning raamatukogusse erinev varasematest põlvkondadest.
Viimase aasta jooksul on neist asjust ka meie erialaringkondades tasapisi rääkima hakatud, kindlasti on see arutelumaterjal pikemaks ajaks, sest oleme ju alles selle tee algul ja ega keegi praegu tea, kuhu välja jõuda võiks. Postitan siinkohal viite oma eelmise aasta kevadel TÜ VKA Raamatukogunduse ettekandepäeval tehtud ettekande slaididele, kus sel teemal rääkisin ja mõtlema kutsusin.
Mõnes kontekstis on see jahmatav - kuidas siis tänapäeval võib veel nii küsida? Ja on kontekste, kus see on argipäev ehk ei "midagi erilist". See on meie reaalsus, et elame ajal, kus infotööski saab välja tuua samal ajal eksisteerivad erinevad ajastud: kes on automatiseeritud, järgivad arenguid infomaailmas ja püüvad uute võimalustega sammu pidada ning isegi realiseerida (Eestist siin hetkel küll väga head näidet tuua ei ole) ja teiselt poolt need, kes alles arutlevad, kas mu kataloog peaks olema elektrooniline või mitte; veebis ei ole nende olemasolust praktiliselt mingeid märke (ei ole kõige lihtsamatki veebilehte kontaktinfoga) jms.
Seda viimast aga kaasajal enam tolereerida siiski ei saa, sest üsna tõenäoliselt toob see kaasa asutuse uste sulgemise. Kui lähiajal see võiks juhtuda, on muidugi raske öelda, kuid kõik ühiskonna arengud viitavad, et üsna peagi.
Neid põhjuseid on mitmeid, millest olulisem on et uus, digiajastul üles kasvav põlvkond toimetab ühiskonnas teisiti. Muuhulgas on ka tema arusaam ja suhtumine raamatusse ning raamatukogusse erinev varasematest põlvkondadest.
Viimase aasta jooksul on neist asjust ka meie erialaringkondades tasapisi rääkima hakatud, kindlasti on see arutelumaterjal pikemaks ajaks, sest oleme ju alles selle tee algul ja ega keegi praegu tea, kuhu välja jõuda võiks. Postitan siinkohal viite oma eelmise aasta kevadel TÜ VKA Raamatukogunduse ettekandepäeval tehtud ettekande slaididele, kus sel teemal rääkisin ja mõtlema kutsusin.
veeb 2.0 olemusest
Lorcan Dempseyl on alati huvitavad ja asjalikud selgitused nähtustele, mis parasjagu toimumas ning kuidas neid võiks mõista ja infotöös paremini ära kasutada. Paljudele ei meeldi väljend veeb 2.0 - mis see siis ikkagi on ja mida seletab? Ehk mida ta ikka üldse väljendab või avaldab? Oma hiljutises postituses "The two ways of Web 2.0" Dempsey pakub oma lähema arusaama, mis on selle väljendi taga, kuidas talle läheneda. Ta toob ka viited sarnastele aruteludele erialakogukonnas. Kasulik lugemine :)
reede, 7. märts 2008
raamatukoguhoidja - kaduv elukutse?
Hiljutises Library Journalis kirjutab John Berry, et soovis ajaga kaasas käia kannatab nii eriala, selle oskuste, hariduse kui ka raamatukogu senine olemus ja maine. Võib-olla ehk soovimatult, kuid liigutakse selles suunas, kus edasimineku asemel toimub hoopis taandareng.
Raamatukogud on muutumas supermarketite taolisteks asutusteks, kus palju on iseteenindust ja robotlikku teenindust. Tähtis ei ole töötajate erialane ettevalmistus, neile esitatavad nõuded ja oskused (a la teatmeteeninduses hakkama saamine, teabe kirjeldamine ja märksõnastamine jms), vaid neil tuleb täita väga lihtsaid, spetsiifilist ettevalmistust mittevajavaid ülesandeid.
Berry süüdistab sellises arengus raamatukogude juhte, kel on (kaasaegne) juhtimis- ja mitte raamatukogundusharidus ning üritavad raamatukogugi juhtida kui misiganes muud ettevõtet. Samuti kritiseerib ta erialakoolitust, kus hea hariduse andmisel on mureks hoopis õppekava säilitamine ülikoolis, mitte aga eriala arengule keskendumine. Õppekavadest on välja jäetud palju erialaspetsiifilist, mis asendatud nn üldainete jms-ga.
Eestis on sellisele tendentsile enim ja kõige valjemalt tähelepanu juhtinud Mati Muru oma artiklitega ajakirjas Raamatukogu, kus ta on kritiseerinud meie eriala arenguid ja kutseõpet, ka kasutusele võetavaid uusi mõisteid, mida ehk teinekord liig kergekäeliselt tehakse.
Ise ma asju nii tumedates toonides ei näeks. Mõtlema ärgitamiseks ja tähelepanu juhtimiseks tuleb äärmuslikult esineda. Elame muutuval ajal, muutusi tuleb jälgida ja üritada end uutesse oludesse sobitada, seda peaks aga katsuma teha mõistlikult. Midagi ära lõhkuda on väga lihtne, üles ehitada aga raske. Muutused põhjustavad ebamugavust, kuid need tuleb tervelt üle elada.
Raamatukogud on muutumas supermarketite taolisteks asutusteks, kus palju on iseteenindust ja robotlikku teenindust. Tähtis ei ole töötajate erialane ettevalmistus, neile esitatavad nõuded ja oskused (a la teatmeteeninduses hakkama saamine, teabe kirjeldamine ja märksõnastamine jms), vaid neil tuleb täita väga lihtsaid, spetsiifilist ettevalmistust mittevajavaid ülesandeid.
Berry süüdistab sellises arengus raamatukogude juhte, kel on (kaasaegne) juhtimis- ja mitte raamatukogundusharidus ning üritavad raamatukogugi juhtida kui misiganes muud ettevõtet. Samuti kritiseerib ta erialakoolitust, kus hea hariduse andmisel on mureks hoopis õppekava säilitamine ülikoolis, mitte aga eriala arengule keskendumine. Õppekavadest on välja jäetud palju erialaspetsiifilist, mis asendatud nn üldainete jms-ga.
Eestis on sellisele tendentsile enim ja kõige valjemalt tähelepanu juhtinud Mati Muru oma artiklitega ajakirjas Raamatukogu, kus ta on kritiseerinud meie eriala arenguid ja kutseõpet, ka kasutusele võetavaid uusi mõisteid, mida ehk teinekord liig kergekäeliselt tehakse.
Ise ma asju nii tumedates toonides ei näeks. Mõtlema ärgitamiseks ja tähelepanu juhtimiseks tuleb äärmuslikult esineda. Elame muutuval ajal, muutusi tuleb jälgida ja üritada end uutesse oludesse sobitada, seda peaks aga katsuma teha mõistlikult. Midagi ära lõhkuda on väga lihtne, üles ehitada aga raske. Muutused põhjustavad ebamugavust, kuid need tuleb tervelt üle elada.
esmaspäev, 25. veebruar 2008
Erinevad kirjaoskused ja teadmised neist
Laupäevases Kuku raadio Keskpäevatunnis tõi Hans H. Luik välja info otsioskuste ja hindamise olulisust tänapäeval ning et aeg oleks ometi neid oskusi üldhariduskoolis õpetama hakata. Jah, tegelikult ammugi juba oleks, paljudki lapsevanemad arvavad ja ootavad seda sama... rääkimata infotöötajatest. Meil (ja tegelikult mitte ainult meil vaid veel teisteski maades) ei õpetata seda ka enamikele üliõpilastele kõrgkoolides.
Kui inimesed on õppinud tähed selgeks ja neid lugema ning kirjutama - on nad justkui kirjaoskajateks saanud, teame. Kui inimene on õppinud arvutit kasutama - on ta õppinud veel teise kirjaoskuse, öeldakse - ning peakski nagu tänapäeval väga hästi hakkama saama. Aga... tänane maailm ja elu-olu internetiajastul on hoopis keerulisem, vaja on veel mitmeid teisigi kirjaoskusi, siin kontekstis on olulisemad infokirjaoskus (information literacy) ja meediakirjaoskus (media literacy). Ei piisa arvuti kasutamisoskustest (kuigi arvamus, et arvutioskus on piisav, on väga levinud) selleks, et hästi hakkama saada kogu selle tohutu informatsiooniga, mis meile kättesaadav interneti vahendusel; kuidas teda kasutada, leida, hinnata jpm.
Kui inimesed on õppinud tähed selgeks ja neid lugema ning kirjutama - on nad justkui kirjaoskajateks saanud, teame. Kui inimene on õppinud arvutit kasutama - on ta õppinud veel teise kirjaoskuse, öeldakse - ning peakski nagu tänapäeval väga hästi hakkama saama. Aga... tänane maailm ja elu-olu internetiajastul on hoopis keerulisem, vaja on veel mitmeid teisigi kirjaoskusi, siin kontekstis on olulisemad infokirjaoskus (information literacy) ja meediakirjaoskus (media literacy). Ei piisa arvuti kasutamisoskustest (kuigi arvamus, et arvutioskus on piisav, on väga levinud) selleks, et hästi hakkama saada kogu selle tohutu informatsiooniga, mis meile kättesaadav interneti vahendusel; kuidas teda kasutada, leida, hinnata jpm.
Infokirjaoskus on teadmised, oskused ja hoiakud informatsiooni leidmiseks, hindamiseks ja kasutamiseks. Ta koosneb järgmistest teadmistest ja oskustest:
- infovajaduse äratundmine
- sobilike infoallikate määratlemine
- edukate infootsingu strateegiate kasutamine
- infoallikate leidmine ja valik
- informatsiooni ja infoallikate hindamine
- leitud informatsiooni korrastamine
- informatsiooni ja infoallikate kasutamine ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks
TLÜs on koostatud ka interaktiivne kursus esmaste infokirjaoskuse alaste oskuste omandamiseks iseseisvalt võrgu vahendusel juba 2003. aastal.
Infokirjaoskuse olemusest, standarditest jm seonduvast on võimalik lähemat tutvust teha lehel Information Literacy: Standards and statements.
Meediakirjaoskuse kohta leiab täpsemat teavet näiteks Center for Media Literacy lehelt. Meediaõpetus meil küll osades koolides õppekavades sisaldub, aga arenguruumi jagub....
Jah, vaja harida ja teada. Ning infokirjaoskuse osas aitavad kindlasti infotöötajad, kelle igapäevatööst on see üks oluline osa: kas aidata infot leida, valida ja hinnata.. või infokirjaoskuse osas koolitada.
esmaspäev, 4. veebruar 2008
Twine - parem infootsing?
Teadupärast ei ole infootsing veel sugugi nii hea kui võiks, kuigi arvutite abil saame me juba otsida palju aega säästvamalt kui veel mõni aeg tagasi. Praegu on ikka nii, et soovitava saame hästi kätte siis, kui oskame end masinale piisavalt arusaadavaks teha... aga need olud on muutumas.. ehk siis on see aeg järjest lähemal, kus masin saab meist aru ja kohandub meie järgi ja mitte vastupidi.
Ise ma veel katsetanud ei ole, kuid San Franciscos on valmimas teenus nimega Twine, mille tutvustus on paljulubav - lugeda saab värskest New York Times' artiklist "An Online Organizer That Helps Connect the Dots" - tegemist on robot-sekretäriga, kes vajaliku leidmiseks vaatab materjalid läbi nii kohalikus masinas, postkastis kui ka erinevates kasutatavates interneti teenustes-allikates. Ta märgistab need ja loob sidemed seonduva teabe vahel. Näiteks: "...people planning a trip to Italy could send all the Google maps, articles and travel guide Web pages they are collecting to Twine. As each document is added, Twine automatically tags items and adds them to the database for the Italy trip, compiling an index with references to, for example, Pisa, Rome and Siena; Leonardo da Vinci, Napoleon and Dante; and the Holy Roman Empire, the Hapsburg family and St. Peter’s. The more documents that are added, the more numerous the references and the more links to related information."
Uus tehnoloogia baseerub semantilise veebi lahendustel. Lootus on, et masina poolt loodud seosed on järjest enam sisust lähtuvad ja ka intelligentsemad. Eks aeg näitab :)
Ise ma veel katsetanud ei ole, kuid San Franciscos on valmimas teenus nimega Twine, mille tutvustus on paljulubav - lugeda saab värskest New York Times' artiklist "An Online Organizer That Helps Connect the Dots" - tegemist on robot-sekretäriga, kes vajaliku leidmiseks vaatab materjalid läbi nii kohalikus masinas, postkastis kui ka erinevates kasutatavates interneti teenustes-allikates. Ta märgistab need ja loob sidemed seonduva teabe vahel. Näiteks: "...people planning a trip to Italy could send all the Google maps, articles and travel guide Web pages they are collecting to Twine. As each document is added, Twine automatically tags items and adds them to the database for the Italy trip, compiling an index with references to, for example, Pisa, Rome and Siena; Leonardo da Vinci, Napoleon and Dante; and the Holy Roman Empire, the Hapsburg family and St. Peter’s. The more documents that are added, the more numerous the references and the more links to related information."
Uus tehnoloogia baseerub semantilise veebi lahendustel. Lootus on, et masina poolt loodud seosed on järjest enam sisust lähtuvad ja ka intelligentsemad. Eks aeg näitab :)
Tellimine:
Postitused (Atom)