kaasaegne raamatukogu

Eestikeelne sõna raamatukogu viitab kõige otsesemalt raamatute kogule, kuna esialgu raamatukogud olidki kohad, kus koguti raamatuid. Seal neid töödeldi, laenutati (vahel piiratult) ja säilitati.
Tänapäevane raamatukogu on aga palju muutunud. Alles on ikka raamatud (lisaks trükitud väljaannetele ka audio- ja elektroonilised väljaanded), kuid kättesaadavaks tehakse ka muusikat, filme ja palju muud. Mitmed raamatukogud ei ole enam need kohad, kus saab vaid midagi kohapeal uurida või kaasa laenutada - tekib ka neid kohti, kus saab ise uusi teavikuid ja väljaandeid ka luua ning kirjastada (näiteks stuudiod muusika tegemiseks ja siis ka oma muusika YouTube's esitamine või kohapeal kontsertide andmine - vaata Kirjasto 10t Helsingis :)
Järjest rohkem täheldame 'kõige kolimist' võrku. Kui informatsioon on kättesaadav võrgu kaudu, siis vahel tekib tunne kas mõnda nähtust enam vanal kujul vaja ongi..? Samas näeme, kuidas paberivabad kontorid on siiani unistus ehk siis kuigi saame info kätte e-kujul, siis eelistame teda ikka veel lugeda väljatrükitult. (Muusikudki katsetavad oma muusikat müüa võrgu kaudu, failidena - aga fännid nõuavad neid harjumuspärasel kujul cd-dvd-l - et oleks olemas füüsiline asi, mis lisada oma muusikakogusse!)
Raamatukogud pakuvad juurdepääsu võrguressurssidele. Seda nii tasuta kättesaadavaile (mida võib jah raamatukogutagi leida), kui tasulistele. Panustatakse aina enam arvutitele raamatukogus, et inimestel oleks mitmekesisemad võimalused neile vajaliku ja neid huvitava teabe leidmiseks (uudised, töökuulutused, kontaktide leidmine jpm). Või et inimestel oleks lihtsalt juurdepääs kõigele sellele, mis võrguavarustes leida ja kasutada on (kasvõi arvutimängud ja jututoad), sest mitte kõik ei jõua endale hankida koju arvutit ja internetiühendust. Ning vahel on lihtsalt põnev olla teiste inimeste seltsis :)
Ameerika Raamatukogude Assotsiatsiooni (ALA) järgi avalike raamatukogude kasutamine USAs kasvab. Näiteks milline on kaasaegne avalik raamatukogu Ühendriikides saab lugeda The Denver Postist Colorado näitel: Libraries attract record crowds. Eks Eestiski on meil erinevaid (paremaid ja halvemaid) näiteid.

social bookmarking ehk avalikud järjehoidjad

Del.icio.us on väga populaarne nähtus rahvusvahelises veebis ja kuna ta peegeldab kaasaegset info organiseerimise viisi veebis, siis osalevad selles ning võtavad eeskuju ka professionaalsed infotöötajad.
Sageli meil tuleb kasutada mitut arvutit või arvutit võõras kohas ja ikka me kogeme siis, et näed nüüd, oleks mul oma veebibrauseri järjehoidja (Bookmarks, Favourites) käepärast, oleks hoopis mugavam toimetada ja see on, mida nüüd nö avalikud järjehoidjad püüavadki asendada - et piisab meile vaid arvuti ja võrguühenduse ning kasutajakonto olemasolust, saamegi asuda tööle sealt, kus pooleli kord jäime. Ära jääb mure ümberkopeerimistest, URLide otsimisest jms. Samuti on lihtne leida ja kasutada, mida sõbrad, kolleegid jt kasutavad, arvavad ning soovitavad. Vaja ei ole ka erilisi tehnilisi oskusi jms.

Viimases ajakirja Library Journal artiklis Tags Help Make Libraries Del.icio.us tutvustatakse avalike järjehoidjate kasutamist erinevate raamatukogude poolt infotöös, samuti infotöötajate ühist ettevõtmist LibraryThing - võimalust kataloogida ja lihtsalt nii kasutajaile kui raamatukogutöötajatele endilegi leitavaks teha head kirjandust. Osaleda võivad nii professionaalid kui huvilised. Väga mugav on jagada lugemissoovitusi jms. (Kasutuskeskkond on osaliselt võimalik ka eesti keeles ja leiab juba ka eestikeelseid raamatuid, näiteks ulme- ja fantaasiakirjanduse valdkonnast.)

sotsiaalsed võrgustikud jms

Veeb 2.0 ja kõik sellega kaasnev on palju elevust tekitav, poolt ja vastu argumente koguv jne. Et kui see on vaid buum, kas siis ikka peab kõigega kaasa minema!?! Kuid samuti on ka varem uute asjade tulles olnud - et küll see mööda läheb! ;)

Tõenäoline on siiski, et need võimalused on tulnud, et jääda. Meie elu mitmekesisemaks, avatumaks, põnevamaks, rahvusvahelisemaks jne muuta. Ühekülgsus, staatilisus, paiksus jpm on jäämas eilsesse päeva. Kindlasti ei ole palju veel hästi, aga kui juba oleks, kuhu siis veel areneda oleks? :)
Lisaks artistidele, teismelistele jne koostavad omale sotsiaalsetes võrgustikes tutvustuslehekülgi ja hangivad kontakte ka soliidsed infoasutused, vaata näiteks ALA (American Library Association) lehekülge või mu meelest päris meeleolukaid kolledžite jt raamatukogude lehekülgi: Brooklyn College Library, Bryant University Library, Lyndon Carnegie, Mount Pleasanti avalik raamatukogu, Randolph County Public Library, brittide The Feminist Library - ning nende sõprade hulgast leiab näiteid veelgi! Saab mängida taustamuusikat, esitada pilte ja videoklippe ning palju muud. Ning kuigi teostuselt on leheküljed erinevad, siis võrgustikuga on liitutud!
Väga populaarne on virtuaalne keskkond Second Life, kus mh tegutsevad ka paljud professionaalsed raamatukoguhoidjad infoteenuseid pakkudes. Nende mõningaid kommentaare, positiivseid ja negatiivseid suhtumisi võib lugeda Librarians Matter blogist.

Eestis on olnud noorte hulgas väga populaarne rate, oma üheülbalise olemuse pärast ei ole ta muid tegevusi sinna kutsunud end üles panema, suhteid looma... aga ehk võiks ka meil selliseid ettevõtmisi võrgus olla? Orkutis näiteks on palju eestlasi, soliidsem keskkond on ka Facebook.

e-raamatust

Hiljutises New York Times's tutvustatakse Amazoni plaane e-raamatute lugeri osas ja ennustatakse, et see võib olla midagi, mis toob muutuse suuremale üleminekule e-raamatute osas kui see on juhtunud seni. Samas plaanivad nad ikkagi oma lugerit, mitte aga avatud formaati (mis ju üks senine takistus, miks levik on piiratud) ja laiemat ühildumist.
Samuti on Google'l omad jätkuvad plaanid...
Artikkel ise on järgmine: "Envisioning the Next Chapter for Electronic Books".