Üldine Digitaalraamatukogu

Selle nädala suur uudis oli Universal Digital Library teade teisipäeval 1,5 miljoni raamatu digiteerimisest ning nende kättesaadavaks tegemisest avalikkusele.
Ettevõtmine on väga ambitsioonikas, kus soovitakse digiteerida kogu kultuuripärand. Selle algatajaks ja peamiseks rahastajaks on Carnegie Melloni Ülikool ja partnerid. Suure osa seni digiteeritud kogudest moodustavad India ja Hiina allikad ameerika (lääne) omade kõrval. Ning koostööd tehakse ka Egiptuse Aleksandria raamatukoguga.
Kogu on muljet avaldav, otsivõimalusi peetakse aga veel kasinaks (sh märksõnastatud vähe).
(Vt lisaks: CNETi uudist ja Pittsburgh Post-Gazette'st pärinevat.)

Esimene e-raamatute projekt võrgus oli Gutenbergi projekt, mis alustas 1971 ja kus praeguseks on tasuta kättesaadav üle 20 000 raamatu täisteksti erinevates formaatides ja keeltes ning koostöös teiste e-raamatute pakkujatega üle 100 000 väljaande.

Viimastel aegadel palju kõmu ja vastakaid emotsioone tekitanud Google' ettevõtmine koostöös mitme suure lääne raamatukoguga kajastub Google Book Searchis, kus digiteeritakse hinnalisi kollektsioone. Kaasa löövad ka paljud raamatukirjastajad ning -müüjad. Siin ei ole küll palju tekste vabalt veel tasuta loetav, kuid üht-teist siiski.

Lisaks võib leida kasulikke soovitusi ResourceShelfi teemaga haakuvast kirjutisest.

Täiendame Vikipeediat

Vikipeedia on üks vahva ja asjalik ettevõtmine tänapäeva infomaailmas. Ta on vaba entsüklopeedia, mis on kõigile vabalt kasutatav ja igaühe poolt täiendatav ning parandatav.

Veeb 2.0 võimalusi nö reaalsetes oludes katsetades (sest e-õppe keskkonnas saab ju õppetöö kontekstis ka wikisid tehtud) täiendavad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia infoteaduste üliõpilased Vikipeediat, kirjutades sinna oma erialavaldkondi puudutavaid artikleid. Artiklid on juba lisatud või kohe tulemas järgmistel teemadel: teavik, dokument, akt, protokoll, käskkiri, andmebaas, infovajadus, infootsing, infoteadus, raamatukogundus, raamatukogude ajalugu, bibliograafia, dokumendihaldus, arhiiv, arhivaal, arhivaar, asjaajamine, infojuhtimine, e-raamat, virtuaalraamatukogu, UDK, Tartu Ülikooli Raamatukogu, säilitamine, digitaalne dokumendihaldus, sisekommunikatsioon, infoühiskond.

Et Vikipeediast praktiliselt puudusid materjalid, mis meie eriala tegemisi puudutavad, siis oli üliõpilastel küllaltki vaba voli, millest kirjutada. Väga paljudest teemadest me aga veel ei jõua kirjutada, mistõttu kutsume kolleege oma ettevõtmist järgima! Vikipeedia on hea võimalus tutvustada valdkonda, millega tegeled. Igast asjast räägivad ikka kõige paremini need, kes asjaga ise tegelevad.

(Semantilise) veebi võimalused mäluasutustes

18.-19. oktoobril toimus Rahvusraamatukogus Kultuuriministeeriumi poolt korraldatud rahvusvaheline konverents "Intelligent Access to Digital Heritage".
Kena ettevõtmine, eriti kuna see oli osalejaile tasuta ja esinema oli kutsutud huvitavaid esinejaid mitmest eri paigast. (Vaata konverentsi programmi , juures on ka sisukokkuvõtteid. Slaidid jagati neile, kes jaksasid konverentsi lõpuni ära kuulata...)
Kuulajaid oli aga vähe ja järjest vähemaks ürituse edenedes jäi. Ega neid igaühe individuaalseid põhjuseid ju tea, aga ilmselt räägiti asjadest, millega Eestis ei tegeleta ning mida üleöö arendama ei hakka ka.
Olid ka Eesti poolsed esinejad, kes üritasid meil toimuvast siiski head muljet jätta (nagu ikka see, et külaliste tulles lööme fassaadid särama, mis sisehoovis toimub, kes seda märgata jõuab).. kuid kui need veebilehed lahti võtta, siis iga seal käinu küllap teab, mida leiab ning mida mitte.
Me oleme seisus, kus on hea, kui midagigi võrku saab... aga et oleks arvestatud tänapäevaseid veebitehnoloogiate võimalusi, see on kõik alles unistustemaa. Raamatukogud näevad vaeva kataloogide e-kujule viimisega ja e-tellimuste ning -laenutuse juurutamisega - kellel aega veel selle veebiga tegeleda! Teadus- ja suuremates raamatukogudes oleks nagu see etapp läbitud (integreeritud raamatukogusüsteemid on juurutatud), digitaalraamatukogu tulek aga venib...
Muuseumid alles juurutavad infosüsteemi, et kogud ühte kohta ja elektrooniliselt arvele võtta. Üksikuid kogusid on digiteeritud (ja on toredaid näiteid), kuid kõik on ikkagi liiga algusjärgus. Ja maailm ning veebivõimalused aina arenevad, meist sõltumatult...

Eesti on uhke oma IT saavutustega, kahjuks meie mäluasutuste tegemistes need saavutused ei kajastu. Meil ei tee ülikoolid ja mäluasutused koostööd, et head lahendust ühiskonna hüveks välja töödata. Meil on üksikud firmad, kes aitavad mäluasutustel mõningaid lahendusi siiski pakkuda - kuid seda on selgelt vähe! Ehk tuleks ministeeriumi(te)s ühe tasuta konverentsi korraldamise asemel üritada hoopis koolitusi korraldada, erinevaid partnereid kokku viia, et reaalseid lahendusi tuleks, valitsuselt raha välja kaubelda, et Eesti ei oleks oma panusega 0 seisus ja viimasel kohal ressursside pakkumisega Euroopa ühistesse projektidesse.

kaasaegne raamatukogu

Eestikeelne sõna raamatukogu viitab kõige otsesemalt raamatute kogule, kuna esialgu raamatukogud olidki kohad, kus koguti raamatuid. Seal neid töödeldi, laenutati (vahel piiratult) ja säilitati.
Tänapäevane raamatukogu on aga palju muutunud. Alles on ikka raamatud (lisaks trükitud väljaannetele ka audio- ja elektroonilised väljaanded), kuid kättesaadavaks tehakse ka muusikat, filme ja palju muud. Mitmed raamatukogud ei ole enam need kohad, kus saab vaid midagi kohapeal uurida või kaasa laenutada - tekib ka neid kohti, kus saab ise uusi teavikuid ja väljaandeid ka luua ning kirjastada (näiteks stuudiod muusika tegemiseks ja siis ka oma muusika YouTube's esitamine või kohapeal kontsertide andmine - vaata Kirjasto 10t Helsingis :)
Järjest rohkem täheldame 'kõige kolimist' võrku. Kui informatsioon on kättesaadav võrgu kaudu, siis vahel tekib tunne kas mõnda nähtust enam vanal kujul vaja ongi..? Samas näeme, kuidas paberivabad kontorid on siiani unistus ehk siis kuigi saame info kätte e-kujul, siis eelistame teda ikka veel lugeda väljatrükitult. (Muusikudki katsetavad oma muusikat müüa võrgu kaudu, failidena - aga fännid nõuavad neid harjumuspärasel kujul cd-dvd-l - et oleks olemas füüsiline asi, mis lisada oma muusikakogusse!)
Raamatukogud pakuvad juurdepääsu võrguressurssidele. Seda nii tasuta kättesaadavaile (mida võib jah raamatukogutagi leida), kui tasulistele. Panustatakse aina enam arvutitele raamatukogus, et inimestel oleks mitmekesisemad võimalused neile vajaliku ja neid huvitava teabe leidmiseks (uudised, töökuulutused, kontaktide leidmine jpm). Või et inimestel oleks lihtsalt juurdepääs kõigele sellele, mis võrguavarustes leida ja kasutada on (kasvõi arvutimängud ja jututoad), sest mitte kõik ei jõua endale hankida koju arvutit ja internetiühendust. Ning vahel on lihtsalt põnev olla teiste inimeste seltsis :)
Ameerika Raamatukogude Assotsiatsiooni (ALA) järgi avalike raamatukogude kasutamine USAs kasvab. Näiteks milline on kaasaegne avalik raamatukogu Ühendriikides saab lugeda The Denver Postist Colorado näitel: Libraries attract record crowds. Eks Eestiski on meil erinevaid (paremaid ja halvemaid) näiteid.

social bookmarking ehk avalikud järjehoidjad

Del.icio.us on väga populaarne nähtus rahvusvahelises veebis ja kuna ta peegeldab kaasaegset info organiseerimise viisi veebis, siis osalevad selles ning võtavad eeskuju ka professionaalsed infotöötajad.
Sageli meil tuleb kasutada mitut arvutit või arvutit võõras kohas ja ikka me kogeme siis, et näed nüüd, oleks mul oma veebibrauseri järjehoidja (Bookmarks, Favourites) käepärast, oleks hoopis mugavam toimetada ja see on, mida nüüd nö avalikud järjehoidjad püüavadki asendada - et piisab meile vaid arvuti ja võrguühenduse ning kasutajakonto olemasolust, saamegi asuda tööle sealt, kus pooleli kord jäime. Ära jääb mure ümberkopeerimistest, URLide otsimisest jms. Samuti on lihtne leida ja kasutada, mida sõbrad, kolleegid jt kasutavad, arvavad ning soovitavad. Vaja ei ole ka erilisi tehnilisi oskusi jms.

Viimases ajakirja Library Journal artiklis Tags Help Make Libraries Del.icio.us tutvustatakse avalike järjehoidjate kasutamist erinevate raamatukogude poolt infotöös, samuti infotöötajate ühist ettevõtmist LibraryThing - võimalust kataloogida ja lihtsalt nii kasutajaile kui raamatukogutöötajatele endilegi leitavaks teha head kirjandust. Osaleda võivad nii professionaalid kui huvilised. Väga mugav on jagada lugemissoovitusi jms. (Kasutuskeskkond on osaliselt võimalik ka eesti keeles ja leiab juba ka eestikeelseid raamatuid, näiteks ulme- ja fantaasiakirjanduse valdkonnast.)

sotsiaalsed võrgustikud jms

Veeb 2.0 ja kõik sellega kaasnev on palju elevust tekitav, poolt ja vastu argumente koguv jne. Et kui see on vaid buum, kas siis ikka peab kõigega kaasa minema!?! Kuid samuti on ka varem uute asjade tulles olnud - et küll see mööda läheb! ;)

Tõenäoline on siiski, et need võimalused on tulnud, et jääda. Meie elu mitmekesisemaks, avatumaks, põnevamaks, rahvusvahelisemaks jne muuta. Ühekülgsus, staatilisus, paiksus jpm on jäämas eilsesse päeva. Kindlasti ei ole palju veel hästi, aga kui juba oleks, kuhu siis veel areneda oleks? :)
Lisaks artistidele, teismelistele jne koostavad omale sotsiaalsetes võrgustikes tutvustuslehekülgi ja hangivad kontakte ka soliidsed infoasutused, vaata näiteks ALA (American Library Association) lehekülge või mu meelest päris meeleolukaid kolledžite jt raamatukogude lehekülgi: Brooklyn College Library, Bryant University Library, Lyndon Carnegie, Mount Pleasanti avalik raamatukogu, Randolph County Public Library, brittide The Feminist Library - ning nende sõprade hulgast leiab näiteid veelgi! Saab mängida taustamuusikat, esitada pilte ja videoklippe ning palju muud. Ning kuigi teostuselt on leheküljed erinevad, siis võrgustikuga on liitutud!
Väga populaarne on virtuaalne keskkond Second Life, kus mh tegutsevad ka paljud professionaalsed raamatukoguhoidjad infoteenuseid pakkudes. Nende mõningaid kommentaare, positiivseid ja negatiivseid suhtumisi võib lugeda Librarians Matter blogist.

Eestis on olnud noorte hulgas väga populaarne rate, oma üheülbalise olemuse pärast ei ole ta muid tegevusi sinna kutsunud end üles panema, suhteid looma... aga ehk võiks ka meil selliseid ettevõtmisi võrgus olla? Orkutis näiteks on palju eestlasi, soliidsem keskkond on ka Facebook.

e-raamatust

Hiljutises New York Times's tutvustatakse Amazoni plaane e-raamatute lugeri osas ja ennustatakse, et see võib olla midagi, mis toob muutuse suuremale üleminekule e-raamatute osas kui see on juhtunud seni. Samas plaanivad nad ikkagi oma lugerit, mitte aga avatud formaati (mis ju üks senine takistus, miks levik on piiratud) ja laiemat ühildumist.
Samuti on Google'l omad jätkuvad plaanid...
Artikkel ise on järgmine: "Envisioning the Next Chapter for Electronic Books".

Algus

Peatselt on algamas uus kooliaasta, mistõttu head uue õppeaasta algust!

Käesolev blogi on mõeldud uudiste, mõtete, ideede ja üldse toreda ning asjaliku jagamiseks informatsiooninduse ja kõige sellega seonduva valdkonnast.
Infotöö, infotöötaja, informatsiooni olemus, raamatukogu, raamatukoguhoidja, raamat ja selle tulevik, lugemine, arhiiv, arhivaar, asjaajaja, dokumendihaldur, dokumendihaldus, infospetsialist, sekretär, e-keskkond, referent, mäluasutus, kultuuriasutus, arvuti osatähtsus, avatud juurdepääs jpm.

Kõik huvilised on oodatud aktiivselt kaasa lööma!